:D

Mul oli täna esimene proovikirjand. Kirjutasin vist elus esimest korda 4 A4 ilusasti täis, vaata et isegi rohkem ei saanud. Teemaks valisin "Kultuur - kellele ja milleks?". Kuna ma kunagi olin kodukirjandina kirjutanud teemal "Kunst - kellele ja milleks?", siis oli päris kerge. Või noh, mitte kerge, sest kirjandite kirjutamine pole mulle kunagi meeldinud, aga ma usun, et päris korralik tuli. Võttis ikka läbi küll nii pikalt kirjutamine. 4 tunniga sain valmis. Täna oligi ainult 2 tundi ja siis kirjand nii et mõnus (võrreldes sellega et C klassil oli 4 tundi ja siis kirjand ja A klassil koguni 5 tundi ja alles siis kirjand). Ennem käisime Tartus poes ja nüüd passime niisama, homseks pole midagi õppida ka.

Lihtsalt huvi pärast . . .

. . . mõtlesin, et kuna tekib ükskõiksuse tunne inimese suhtes, kes mulle kunagi väga haiget tegi ja keda ma see tõttu absoluutselt ei salli (vihkama oleks vist siin kohal siiski liiga palju öeldud). Seda ma ei usugi, et see keegi võiks mulle kunagi sümpaatne tunduda või nii, ei, ma ei tahakski seda, aga lihtsalt. Tahaksin olla ükskõikne - ükskõikne selle suhtes, et ta siin ilmas üldse eksisteerib . . . aga kurat, ma ei suuda sellega veel hakkama saada :( Ohhohoo... Natuke vastandina vist sellele, mida ma eelmises sissekandes kirjutasin :D Ei, see tunne pole ikka muutunud, õnnelik olen siiski, ega see ikka minu suurt õnne ei varjutaks! Lihtsalt tekkis selline mõtisklus. Unustamine võiks toimuda tahte järgi, et kui tahad- siis unustad, kui ei taha - ei unusta. Elu oleks kohe poole kergem :D Aga noh, kes on öelnud, et elu kerge peab olema ;)
Ega vist muud ei tahagi kirjutada. Kunagi teinekord, praegu pole veel midagi erilist toimunud, mis kirjutamist vääriks.

PS. Tahaks puhkust, mingi nädal-paar, et lihtsalt kodus puhata või näiteks minna Pärnusse õele külla, või noh, ma ka ei tea. Aga tahaks. Ma tean küll, et tegelikult vähem kui kuu aega tagasi oli ju vaheaeg, aga see läks kuidagi ruttu. Pealegi polnud siis seda puhkust väga palju, pidevalt olid mingid peod ja koosviibimised, ja noh tegemist oli, mitte et see mulle ei oleks meeldinud, aga noh ... praegu sooviks midagi muud. Aga tuleb kannatada. Vähemalt saab nädal varsti läbi, ja selle nädalavahetuse saan tervenisti kodus olla :)

Niisiis

Tahaks lihtsalt siin kohal ära märkida, et ma olen õnnelik! Ei ole midagi erilist toimunud, et ma seda nüüd äkitselt välja toon. Lihtsalt olengi õnnelik. Ja miks ma ei peaks?! Kõik on ju viimase peal korras.
Nädalavahetus oli tavalisest pikem kuna läksin juba neljapäeval Kallima juurde :) Tegin niisiis pisikese popipäeva (A). Terve nädalavahetuse lihtsalt olime niisama. Neljapäevast kuni laupäeva lõunani Räpinas, ja siis edasi Krootusel. Laupäeva õhtul tekkis mõnel ootamatu plaan minna bowlingut mängima ja nii me siis kella kümne paiku õhtul minekut tegimegi koos Siimu, Grossu ja Janeliga - Võru poole. Igavesti tore õhtu oli, pärast mängu tiksusime veel Võrus ringi ning kõvasti peale südaööd (ehk kuskil 2 paiku öösel) tulime minu juurde. Mängisime tunnikese veel Eesti mängu ja siis läksimegi laiali - Siim ja Grossu Räpinasse, Janeli koju ja meie üksteise kaissu tuduma :)
Ja kas siis ei tee õnnelikuks teadmine, et sul on armastav inimene, parimad sõbrad keda üldse soovida ning soe ja mõnus kodu, kus on meeletult head ja toetavad vanemad ning õed ja vend, keda samuti ikka aeg-ajalt näha saab! Tundub, et mul on meeletult vedanud ja seega - ma olengi ÕNNELIK!
Ma ei vaeva (vähemalt vabatahtlikult ja meelega mitte) oma pead ja südant sellega, mis halb on olnud minevikus ning mis takistused ehk tulevikul minu jaoks varuks on. Kui mina meenutan minevikku, siis ikka häid ning meenutamistväärt aegu :) Kas on mõtet tuua päevavalgusesse jällegi asju, mis on juba mitmeid-tuhandeid kordi läbi arutatud ja tülitsetud, mis on toonud silmisse rohkem kui ühe pisara?! Kui need on olnud, siis las nad olla. Need on andestatud ning unustatud asjad! Ning kui need on andestatud, siis miks rikkuda nendega hetkelist õnne?
Oeh, endalegi üllatuseks olen ajanud nii keerukat ja hingelist juttu siin ;) Aga praeguseks piisab. Nüüd meeleheitel perenaisi vaatama :D

Tsau!

Nonii, eelmine sissekanne oli vist selle kohta kui natuke pidutsetud sai (A) Nüüdseks on nädal mööda läinud. Eile käisime ka Tartus. Alari pidas sünnipäeva, suht suur hulk nõokaid on Trehvi kogunenud. Avastasin ka siis selle koha enda jaoks, algul oli ikka suhteliselt halb eelarvamus, aga üllatus oli suur, ja positiivne! Kohta on väga mõnus :) Aga siiski, teha seal meil eriti midagi polnud ja seega me läksime juba umbes poole tunni pärast minema. Läksime jalutasime Tartus (Anx, Kati ja mina), üllatavalt tore oli. Selline mõnus. Siis viisime Oti koju ning läksime Pizza poodi ja sõime pisut. Sõitsime veel Tartus ringi ja mingi ennem 12 läksime tagasi ühikasse. Tundub nagu me polekski midagi teinud ja oleks ainult igavlenud, aga tegelikult oli meil ülitore, sai naerda ja niisama rääkida :)

Nädal on läinud töiselt, ainult kolmapäeval polnud kontrolltöösid, täna on nt matemaatika ja homme ajalugu. Nädalavahetuseks saan üle pika aja jälle koju, nii hea! Reedel kahjuks Kallis ei saa veel tulla, aga laupäeva päevaks peaks ta kohal olema. Mõnna :) Eelmine nädalavahetus olin Kallikese juures, peaaegu oleks nädalavahetus väga halvasti lõppenud, aga õnneks sai ikka kõik korda. Reedel ei teinud midagi, vaatasime telekat ja olime niisama. Laupäevaks ei olnud ka algselt plaane aga tekkisid ;) Inz, Rauno ja Jänks tulid Kallikese juurde sauna ning siis toimus pisike võtmine. Oli ka tore. Hmm, mis siis veel. Ma ei mäletagi kas ma sellest peost ka rääkisin, mis siis eelmine kolmapäev toimus. Midagi vist ikka mainisin seega üle kordama ei hakka. Seda veel mainin, et päeva elasin ikka üle. Pohmakat õnneks ei tekkinud, ainult üks suur uni oli, aga õnneks oli meil too päev ainult 6 tundi, seega väga kaua ei pidanud kannatama. Kusjuures õhtul läksime veel Tartusse Anxule teksasid ostma.

Mida ma veel avastasin on see, et aastavahetusest pole ma siiani sõnagi kirjutanud ;D Teen siis lühikokkuvõtte. Alustasime Kallikese juures koos pere ja sugulastega. Edasi saime Siimuga kokku ja algul plaanisimegi tema juures olla, siis tuli aga välja et rahvas on Grossu juures seega läksime sinna. Rahvast oli nagu ikka - palju; Kana, Kerla, Inz, Laura, Karmo; Mersu; Grossu õde ja meie (mina, Kallis, Siim ja Kalle). Toimus võtmine, jutustamine ja teleka vaatamine. Ennem südaöd läksime platsile, seal toimus ka igasugust äktsioni :D Kes teab, see teab ;) Ja edasi Kalle juurde, like always ;D Aga seal toimus minu jaoks pöörang ;) Mõistsin, et suur kogus šampust lühikese aja jooksul ei ole kohe mitte üldse hea aeg. Ühesõnaga minu jaoks lõppes uus aasta suhteliselt vara, aga noh, pole hullu, tore oli ikka! Seega ööseks jäime Kalle juurde. See siis ongi lühikokkuvõte :)

Aga nüüdseks vist lõpetan. Saigi päris palju kirjutatud. Järgmise korrani siis!

:(

Mõtlen ja püüan aru saada, et miks ma vabandan ja palun andeks asjade eest, mida ma pole teinud . . . Miks tülitseda tunnete pärast, mida tegelikult ei eksisteeri? Miks lõhkuda seda suhet, mis niigi on pidanud nii palju üle elama? Nii raske on vastu pidada süüdistustele, millel tegelikult pole alust, leida vastuseid lõpututele küsimustele! Kas on tõesti nii raske uskuda, et ma armastan tõesti ainult Sind, meeletult palju, tingimusteta ning igavesti! Kui sa poleks mulle nii kallis, nagu ma seda väidan, kas ma tõesti siis lepiks kõigi nende süüdistustega, mida sa mulle purjus peaga ette laod?! Kas ma oleks tõesti ilma mitte ühegi vastu väiteta Sind võtnud taas tagasi enda juurde, peale kõike seda mida Sa tegid?! Kas ma tõesti jätaks ära igasuguseid üritusi ja sünnipäevi ainult selleks, et saaksin nädalavahetusel Sinuga olla?! Kas Sulle tõesti tundub, et ma tahan kedagi teist, et ma ei armasta Sind tõeliselt. Kas Sa tõesti arvad, et ma tahan jälle kogeda läbi kõike seda, mis saab siis, kui Sind enam pole minu kõrval?! Usu, ma sain oma õppetunnid, ma tean, mida ma tahan ja ma tean, et elu ilma Sinuta ma ei soovi kohe kindlasti!

Sa oled minu elu, Kallis, ja ma ei taha sellest loobuda! Ma armastan Sind :)

Põneeeeevvvvvv :D

Selles mõttes, et käes on teine tund, arvuti, ja mina olen ikka veel täitsa purjus ja magamata :D Käisime tüdrukutega eile Club Tallinnas siis, ennem võtsime "pisikese" 1 liitrise bacardi blacki, klubis sai ka paar jooki võetud ja nalja oli rohkem kui rubla eest, siiamaani on ;) Käed värisevad ja raske on klahvidele pihta saada :P Ok, ma hakkan ennast alkohoolikuna tundma :P Aga tegelt ma pole selline, no mis teha kui ühikast välja aeti. Ööbisime muide Cassu juures (aitäh sulle selle eest :). Mingi aeg oli juba tunne, et ei olegi kuskile jälle minna, sest hüpati alt ära, aga õnneks viimasel hetkel helistas Cassu ja ütles, et tema juurde ikka saab :) Aga mul nüüd hakkab tund, püüan ikka päeva üle elada, õnneks on ainult 6 tundi, aga pärast kooli pidime Anxuga minema Tartu teksapükse ostma, eks näis siis kas jõuab ka ;)

Kurat küll, tegelt ma olen kurb ju. Ma ei taha ju tülis olla :( Igatsen ka. Aga miks sa kohtled mind, just kui ma oleks mingi 5-aastane?! Pisarad . . .

Club Tallinn - my new passion ;D

Okei, ma olen vist lolliks läinud. Mingi hetkeline klubihullustus on tulnud, või noh CT hullustus ;D Käisime Janeli, Liisu ja Kaisaga see reede Ct's ja tore oli igas tahes. Tantsida sai meeletult ja klubi interjöör on minu arust meeletult hea. Igatahes ma armusin sellesse :P Ja nüüd üks hea nali. Nõo "Reaalvangla", koht, kus ma teadupärast õpin ja elan, korraldab Viie koolikohtumist. See tähendab seda, et erinevate koolide õpilased tulevad siia, et tarka panna :D Aga osadel neist vist on vaja ööbimiskohta, seega meilt küsiti, et ehk me saame kolmapäeva ööseks ühikast minema minna, et toad vabaks jääks. Ja no kas meil selle vastu midagi on, et meid nagu põhimõtteliselt sunniviisiliselt peole saadetakse, loomulikult MITTE :D Seega, kolmapäeval on vist jälle CT laks ;) Peame vist Kadri sünna ka tagant järgi, ta lubas vähemalt ühe bacardi välja teha ;) Vot nii ongi. Hmm, ma ei mäleta kas ma aastavahetusest olen üldse rääkinud, hmm, vist ei ole. Aga noh, sellest siis teine kord, tore oli :)
Järgmise korrani!