Head over heels ♥

Lõpuks on ka õnn minu aeda jõudnud ;)

Vahepeal see lihtsalt ei tundu reaalne...Beyond happy!

London

No nii, nagu lubatud, siis tuleb järgmine postitus pärast järjekordset reisi. Pärast ülimat toredat jaanilaupäeva Hagudil koos meeletult toreda seltskonnaga saabus ülimalt raske hommik. Oma osa mängis selles tarbitud alkohol, ühe tunni pikkuseks jäänud ööuni ja vajadus juba enne kella seitset ärgata, et võtta rongiga suund Tallinna poole. Seda siis selleks, et juba kell 12 olla Ryanairi lennuki peal teel Londonisse :) Mingi ime läbi ma siis tõesti sellele rongile jõudsin, kodus veel viimased asjad kokku ja siis tellisin takso, et lennujaama suunduda. Seal kerge hommikueine R-kioski kabanossi näol ja siis jõudsid ka juba reisikaaslased Janeli ja Mari. Pagas ära antud, natuke ootamist ja minema me lendasimegi ning natuke vähem kui kolm tundi hiljem võttis meid vastu soe päikseline Inglismaa :) Kuna meie lend viis meid Stanstedi, siis tuli leida võimalus kuidas Londonisse jõuda, kõige sobivamaks transpordi liigiks osutus ekspressrong, mis meid öömajale päris lähedale viis. Kohale jõudes natuke orienteerumist ja umbes 30-40 minuti pärast jõudsimegi maja ette, kus meil ühes korteris üks tuba oli broneeritud.

Selline koht siis oligi. Ümbruskond oli muidugi "huvitav", pärast kaasas olevast teatmikust lugesime ka, et tegemist on pigem sellise immigrantide piirkonnaga, aga samas oli koht tegelikult täitsa mõistlikus asukohas, tsoon 2 (ehk siis metrooga sõites tuli ainult kahe tsooni vahelt sõita) ja kõik eluks vajalik (metroopeatus, pood, McDonald's, apteek jne) olid ka kõik käe-jala juures. Pakkisime mõned asjad lahti, käisime vist poes ära ja siis otsustasime linna minna uurima. Esimeseks sihtkohaks valisime Tower Bridge.

 Oli ikka võimas ja ilus küll, kuigi pean mainima, et see sinine värv oli veider minu jaoks, ei läinud nagu selle betoon ja kivist osaga üldse kokku, aga noh, ju siis peab :D Veetsime mõnda aega seal ja siis hakkasime kodu poole jalutama kuna kell hakkas juba päris palju saama ja unetunde polnud jätkuvalt lisandunud pärast seda jaaniööd. Mind hakkas lisaks kõigele vaevama ka valus kurk, mis arvatavasti oli tulemus sellest, et ennast eelneval ööl alla sadanud vihmast teps mitte häirida ei lasknud. Ühesõnaga kui lõpuks korteris voodisse jõudsin, siis olin Janeli ja Mari jutu järgi vist 5 sekundiga magama jäänud, mis minu puhul on ikka väga märkimisväärne. Järgmisel päeval oli äratus kohaliku aja järgi umbes kella 10st või noh äratust vist polnudki, siis hakkas lihtsalt uni ära minema. Selleks päevaks oli plaani võetud Big Ben, Westminster Abbey, Buckingham Palace, Hyde Park ja kui aega veel üle jääb, siis avastada Oxford Street'i shoppamisvõimalusi.

Sellest päevast jätsid kõige sügavama mulje Big Ben, lihtsalt selle pärast, et ma ei oskand absoluutselt ette kujutada, et see NII suur ja massiivne on. Ja teiseks Hyde Park, sest see oli lihtsalt nii mõnus ja roheline. Tekkiski lihtsalt tahtmine mingi tekk laiali laotada ja päev otsa seal piknikku pidada. Ilmaga meil muidugi vedas tohutult. Ikka räägitakse Inglismaast kui hallist ja vihmasest paigast, meil aga õnnestus olla seal ajal, kui viiest päevast neljal paistis koguaeg päike (viiendal oli hommiku poole vihma aga pärastlõunaks tuli ikka päike välja) ja temperatuur oli umbes 25 kraadi ümbruses, nii et korralik suvi. Hyde Parkist siis suundusimegi Oxford Street'ile, seal käisime ja ostsime ka esimesed nipsasjad suveniiripoodidest, pluss võtsime suuna juba Dublinist tuttavaks saanud Primark'i poodi. Kuigi ma olin Marile ja Janelile eelnevalt rääkinud, et see on pood, kus saab tõesti hulluks minna, sest kõike on lihtsalt NII palju ja hinnad NII odavad, siis nad ilmselgelt ei osanud ikka seda oodata, mis seal lõpuks neid ootas. Ja kuigi mina olin selles poes alles kuu aega tagasi käinud, siis sain ikkagi suure koti täie uusi hilpe, mis mul enam kodus kappi ära mahtuda ei taha :D Pärast väsitavat shoppamist läksime keha kinnitama Pizza Hut'i, kus oli selline kokkusattumus näiteks, et meie kõrvallauda paigutadi täiesti juhuslikult samuti eesti seltskond :D Kõht täis, liikusime kodu poole, panime asjad ära ja siis läksime toidupoodi varusid täiendama, sel õhtul istusime oma pisikeses toas oma pisikese laua taga ja jõime rummi ja muljetasime :D Järgmine päev algas taas vist umbes 10st, selleks korraks olime endale plaani lisanud London Dungeon'i ja London Eye külastamise ja juhul kui aega jääb siis ka Madame Tussaud'i vahakujude muuseumi.

Kuna London Dungeon'is toimus pigem selline pidev etendus, siis seal pilte ei teinud, aga elamus oli tore ja soovitaks kindlasti teistel ka külastada, kes Londonisse lähevad. London Eye oli ka muidugi tore, aga kujutan ette, et sinna võiks tegelikult pimedas minna, sest siis oleks see vaade lihtsalt nii palju rohkem lummav. Nende kahe tegevuse (pluss veel söömine, kohalik kuulsus fish and chips, mitte midagi erilist minu arust, aga noh ma pole ka tuntud kui kõige parem sööja :D ) peale läks aga nii palju aega, et vahakujude muuseumi otsustasime laupäevaks jätta, eriti kuna olime reede õhtuks kokku leppinud kohtumise Tim'i (noormees Londonist, kellega ma jaanuaris Tallinnas tutvusin ja kellega siiani suhelnud olime) ja ühe tema sõbraga. Suundusime siis koju, kõik pesust läbi, paar rummikoksi, et inglise keel ikka paremini suust välja tuleks ja suundusimegi tagasi linna. Oli igati tore õhtu, käisime kahes erinevas pubis (kahjuks Dubliniga ei andnud kohe üldse võrrelda, sellist elamust ma Londoni ööelust ei saanud) ja lõpuks sõitsime taksoga koju tagasi (minu elu kalleim taksosõit, 26 midagi naela, aga noh, ühistransport lihtsalt ongi Inglismaal ebanormaalselt kallis). Laupäeval oli äratus natuke hilisem, umbes kella ühest vist jõudsime Madame Tussaud'i järjekorda, mis oli ikka päris korralik, aga samas liikus ka päris kiiresti. Millalgi siis jõudsime sisse ja hakkasime avastama. Rahvast oli tohutult, nii et ainult vahakuju üksi pildile saada oli paras katsumus. 

Enamus kujud oli ikka päris tõetruud, samas mõne puhul vaatasid ja ei tundnud inimest ikka kohe kuidagi ära, nt Beyonce või Emma Watson, aga üleüldine emotsioon oli siiski positiivne. Lisaks tavalistele kujudele, oli ka veel õudusteruum (erinevad kujud, mis näitasid Inglismaa verist ajalugu ning lisaks oli veel osa, kus oli tehtud justkui mingi hullumaja laadne koht. Seal jooksid ringi näitlejad, kes sind ehmatasid ja olid muud moodi rõvedad, mulle igatahes meeldis) ning nö taksosõit (või noh nagu rongisõit) mööda erinevaid kujusid ja asju, mis sulle Inglismaa ajalugu tutvustasid. Need kaks viimast atraktsiooni olid vaata et lahedamad kui need kujud isegi :D Pärast muuseumist lahkumist läksime vist jällegi Oxford Streetile natuke veel poodidega tutvuma, aga rohkem jalutasime niisama mööda tänavat ning mingi hetk liikusime koju, kus oli plaanis viimased rummiperad ära juua, mis Tallinna Lennujaamast sai kaasa võetud ja tagasi neid ometi viima ei hakka :D See õhtu kujunes lõpuks üpris pikaks ja juttu jätkus kauemaks. Pühapäeval tahtsid tüdrukud uuesti Primarki minna avastama, minu jaoks tähendas see muidugi umbes kahe tunnist passimist, sest olgugi, et ma leidsin veel asju mida osta, siis sai mul see umbes tunniga tehtud, samas kui Janelil ja Maril läks vist vähemalt kolm tundi. Pärast käisime veel söömas ja siis koju tagasi ja pakkima, sest esmaspäeval oli äratus juba kell 2.30 öösel, et kella poole viieks lennujaama jõuda. Raske oli, aga hakkama saime. Natuke passimist lennujaamas, 2.5h lendu ja olimegi tagasi armsas Eestis, kuhu ka vahepeal õnneks suvi oli jõudnud. Koju jõudes jätsin kohvri keset tuba ja suundusin otsejoones magma ja nii meie reis lõppeski :)

Oli tore, aga tuleb tunnistada, et mingit väga sügavat muljet mulle London ei jätnud, et kui näiteks Dublinisse ma läheks homme päev tagasi kui võimalust oleks, siis Londonisse ilma põhjuseta enam mitte.

Dublin

Nonii, sai siis vahepeal korraks Eestist väljas käidud ja õiged iiri pubid ette võetud. Selline idee tekkis juba 2 aastat tagasi kui olime Angela ja Karmeniga Pariisis ühes iiri pubis ja mõtlesime, et väga lahe oleks ju minna ikkagi autentsesse iiri pubisse ehk siis võiks ju järgmine kord suuna võtta Dublinisse. Päris nii kiirelt see minek meil teoks ei saanud nagu arvasime, aga noh parem hilja kui mitte kunagi :) Ehk siis 12. mai hommikul kell 10 saime Tallinna Lennujaamas kokku Angela, Kadri, Merle ja Katiga. Natuke sekeldusi pagasiga (mis oli meil juba minnes ülekaalus) ja natuke ootamist ning olimegi juba lennuki peal. Õnneks ajavahe oli sinna minnes meie kasuks ehk siis kui Tallinnast startisime kell 12 siis pärast 3 tundi lendu oli Dublinis kell alles 13 ja terve päev veel ees. Lennujaamas leidsime üles kohe õige bussi millega meie renditud korterini saada (minu esimene sõit kahekordses bussis) ning sõit võis alata. Linna jõudes olid meil kõigil ikka suud ammuli, sest linn oli NII ilus. Leidsime üles ka õige peatuse, kus maha tulla ning paarsada meetrit jalutamist ning olimegi meie uues ajutises kodus :) Kui keegi peaks kunagi minema Dublinisse ja otsima öömaja, siis soovitan soojalt Staycity teenuseid, meile läks neli ööd kesklinnas maksma ainult 800+ eurot (3 toaline korter 5 magamiskohaga, korteris olemas ka korralik köök kõige vajaminevaga). Pakkisime siis mõned asjad lahti ja läksime otsima läheduses kohta kus keha kinnitada kuna kõigi viimane söömine oli jäänud eesti aja järgi kuskile 8 paiku hommikul. Leidsime ühe mõnusa pubi-restorani, kus meid kohe sisse astudes võtsid vastu ülisõbralikud iirlased. Tellisime esimesed joogid (kellele siider, kellele õlu)

ja leidsime kohe siidri, millele jäime truuks kuni reisi lõpuni, kui nüüd ainult eestist ka mingist spets poest seda saadaval oleks, siis oleks küll hästi. Tegu siis Bulmersi siidriga. Pärast mõningast ootamist saabusid ka söögid ja saime mõnusalt juttu ajada ja pubi mõnusat atmosfääri nautida.

 Pärast seda käisime lähimas toidupoes õhtuks vajalikku snäkki ja jooki ostmas ning õige pea saigi õhtuga alustada. Nagu rummarnaistele kohane, oli joogimenüüs muidugi Captain Morgan koos coca ja laimiga. Mõnus tuju sees otsustasime minna otsima kuulsat Temple Bar'i, mille ka ilma vaevata leidsime. Koht oli mõnus, kuigi üle rahvastatud, tegime ühed joogid seal ja siis läksime otsima baari, kus ennast mugavamalt tunda. Kaugelt ei pidanud otsima, seal õnneks ongi selline baare täis tänav, ja läksime järgmisesse, kus oli live muusika (ja leidsime artisti, keda järgnevate päevade jooksul veel 2 korda käisime kuulamas). Kuna Dublinis peod algavad üpris varakult, siis pannakse ka pubid eesti mõistes päris varakult kinni (2-3 ajal), nii et paar tundi saime muusikat nautida ja siis jalutasime koju magama. Kolmapäev algas üpris varakult, umbes 10 ajal vist. Sõime kõhud täis ja jalutasime loomaaeda. Kuna Dublinis oli siiski natuke soojem kui eestis, siis oli loodus nii ilus, kõik õitses ja puud olid täiesti rohelised, nii et ka park, mis tee peale jäi, oli paras vaatamisväärsus.

 Loomaaias kulus paar-kolm tundi ja oli väga tore, loomi oli palju ja enamus neist ka hästi näha. Tallinna betoonpuuridega võrreldes olid seal ikka loomade tingimused päris korralikult, ei hakanud kahju neist.

Pärast loomaaeda jalutasime jälle koju, sõime natuke ja siis jalutasime jälle kesklinna poole, et tutvuda põhi shoppamise tänavaga. Ega olulist plaani veel midagi osta ei olnudki (selle jaoks olime planeerinud neljapäeva), nii et jalutasime suuresti niisama ja nautisime ilma. Tagasi tulles käisime jällegi läbi toidupoest, et õhtuks head paremat võtta ja läks jälle asi lahti. Millalgi enne südaööd jõudsime taaskord Temple Bar'i alale ja leidsime enda jaoks järjekordse uue toreda baari, kus oli elav muusika, rahvast rohkem kui inimesi ja hea külm Bulmersi siider ;) See öö kujunes ka natuke pikemaks, magama saime millalgi pärast nelja alles kohaliku aja järgi. Neljapäeval oli täiesti sobilik ilm selliseks keskmisest raskema ärkamise jaoks, hommiku poole sadas vihma, lõunast alates oli lihtsalt selline mõnus pilves ilm. Nagu plaan siis oli võtsime suuna Primarki riidepoodi (mida vist võiks peaaegu, et kaubamajaks nimetada, sest no pood oli tõesti suur). Seal kulus jällegi vist paar tundi, sest ilusaid riideid-jalanõusid oli lihtsalt NII palju ja hinnad NII soodsad, nii et lõpuks mina jätsin sinna poodi 120 eurot (olgugi, et mul tegelikult garderoobi suurt midagi väga vaja ei olnud :D ), mõni meie seltskonnast isegi veel rohkem.

"Paari" kotiga tulime Primarkist tagasi ;)

Koju jõudes võtsime seekord natuke rohkem aega puhkamiseks, lebotasime niisama voodis ja kuulasime muusikat, millalgi käisime jälle poes, selleks õhtuks otsustasime veini võtta, et rummile natuke vaheldust tuua :D Aga edasi läks jälle nagu ka eelnevatel õhtutel, pubidest osutus valituks jälle see sama nagu kolmapäeval, inimesi oli jälle juurde tulnud võrreldes eelmiste õhtutega ja põrandat kattis mõnedes kohtades paari sentimeetrine klaasikildude kiht :D "Huvitav" hetk tollest õhtust oli see kui mingi "geniaalne" tüüp otsustas paki jahvatatud pipart saali peale laiali puistada, päris pipragaasiga võrrelda ei anna, aga ebameeldiv oli igatahes ja seda pipart tundis ninas veel ikka päris pikka aega. Millalgi enne kolme pani pillimees pillid kokku ja tuligi jälle kodu poole suunduda. Reede algas jällegi võrdlemisi vara, arvestades, et meil kõik ööd ju küllaltki poolikuks olid jäänud. Seekordne päevakava nägi ette Trinity kolledži, Dublini lossi ja Christchurchi külastamist. Kolledži ala oli ikka päris suur, majad olid uhked ja rahvast palju.

 Kuhugi sisse ei hakanud minema, järjekorrad olid päris korralikud. Lossi kohta olid meil muidugi hoopis teistsugused ootused ehk siis meie kujutasime ette midagi Kuressaare lossi sarnast, tegelikkuses oli tegemist meie mõistes rohkem mõisaga siiski. Ruume oli muidugi palju ja need olid uhked.

Kirik oli ka huvitav, sai natuke kultuurielamust küll :)

 Pärast seda käisime otsimas alkoholipoodi, sest toidupoodides on valik üsna väike, oli soov leida mõni iiri õlu/siider, mida ka ehk eestisse kaasa saaks võtta. Poe me leidsimegi ja valikut oli ka üsna korralikult, kahjuks ei olnud seda meie lemmikut Bulmersi siidrit pudelist (purgis oli, aga selle maitse ei olnud pooltki nii hea), nii et mina ostsin ainult kaks siidrit, mis ka kohe samal õhtul käiku läksid. Koju jõudes otsustasin mina pesus käia ja siis magama minna, Kati ja Angela läksid uuele tiirule Primarki, et mõned ostud veel teha ja Kadri ja Merle plaanisid minna Kilmainhami vanglasse. Koha peal muidugi selgus, et kõik piletid olid juba välja müüdud, nii et läksid hoopis mingisse parki ja ühte monumenti vaatama.

 Umbes 2 tunni pärast olid jälle kõik kodus tagasi ja hakkasime valmistuma meie viimaseks õhtuks Dublinis :( Kuna lõpuks oli kätte jõudnud reede, siis võis ka rõdu pealt näha, kuidas juba alates kella 9st rahvamassid linna peal liikuma hakkasid, seega võis oodata, et täna saab pubis eriti kitsas olema. Enne südaööd liikusime jälle linna peale, pubi valik oli juba teisipäeval ära tehtud, sest see meie lemmik muusik pidi jälle seal esinema. Kui me kohale jõudsime, siis oli küll mingi teine muusik laval, aga saime turvamehelt teada, et Jake pidi lavale tulema umbes tunni pärast ja et parajasti esineb ta paarsada meetrit eemal ühes teises pubis. Mis seal ikka, läksime siis mõneks ajaks sinna kuulama ja hiljem tulime esialgsesse pubisse tagasi. Jake hakkas ka meid juba tervitama, sest no kolmas õhtu juba kui me tema esinemise ajal esireas oleme :D Playlist oli jälle super ja kaasa sai kõvasti ja valesti lauldud, Bulmers käes.
Mina otsustasin umbes kahe ajal üksi koju ära jalutada, sest jalatallad olid lihtsalt nii tohutult valusad ja kohe kuidagi enam ei jaksanud, teised tulid umbes tunni aja pärast järgi. Magama saime aga alles kuskil neljast vist, sest natuke oli  emotsioonide vahetamist omavahel, viimane õhtu ju ikkagi ;) Hommik algas ebanormaalselt vara, kuna lend pidi minema juba kella 10st, siis lennujaamas tahtsime olla kella 8st, mis aga omakorda tähendas ärkamist enne poolt seitset, ei ole eriti tore kui magama sai alles paar tundi tagasi. Viimased pakkimised veel, korteri võtmete üle andmine ja läksimegi oma kohvritega bussipeatust otsima. Ilmselgelt töötas Murphy seadus meie kasuks, nii et kuigi kõik tahtsid nii kiiresti kui võimalik bussi peale saada, sest väsimus oli suur, suutsime me ikka natuke valesti minna, nii et lõpuks kõndisime oma paar kilomeetrit vast enne kui õige bussipeatuse leidsime. Lennujaama jõudes olime õnneks täiesti graafikus, natuke ootamist, et suur kohver pagasisse ära anda ja siis läksime tegime kerge hommikusöögi Burger Kingis :D Väravasse jõudes oli tegelikult ainult umbes 30-40 minutit oodata millal pardale pääseb, siis aga tuli uudis, et meie lend hilineb, kuna lennuk, millele me minema peame, hilineb Dublinisse. Kell vast oli umbes 10 kui boarding algas ja umbes poole 11st õnneks saime juba lendu. Poole neljast olime juba Tallinnas ja nii meie suurepärane reis lõppeski, ilma probleemideta ja tohutute emotsioonidega :)

Nüüd on vaja veel 20nda juunini tööl vastu pidada ja siis tuleb puhkus ja üpris tõenäoline ka, et mõne päevane reis Londonisse ;)

Eks ootame ja vaatame ja kui peaks sõiduks minema, siis arvatavasti tuleb ka järgmine sissekanne pärast seda.