Nädalavahetus Pärnus

Neljapäeva õhtul otsustasin siiski nädalavahetuseks Pärnusse minna, tuleb see Täpike siis ilmale või mitte :D Ja väga hea otsus sai tehtud. Mõnus oli! KD on ka ikka järjest rohkem asjalik ja suur rõõmupallike on ka :D Reede õhtul olime niisama, laupäeval oli õhtul väike rumm ja pühapäeval käisime Rüütli platsil advendiküünla süütamise üritusel ja pärast läksime Steffanisse sööma, ikka üks ütlemata hea söögikoht! Esmaspäeva hommiku märksõna oli külm! Eriti just sellepärast, et ma Porti parklas päris pikalt sain oodata seda autot, mis mulle järgi pidi tulema, et Tartusse tagasi sõita. Lõpuks oli igatahes nii, et mul olid varbad juba päris valusad kui auto lõpuks jõudis, ja isegi pärast 2,5 tundi soojas autos sõitu olid mu jalad veel täiesti jääkülmad :S Aga tegelt on õues ikka ütlemata ilus ja mõnus, vähemalt siis, kui ennast korralikult ära pakkida :D See nõme üllatus oli nädalavahetusel, et tunniplaanist tuli välja, et see nädal on mul ka kolmapäeval eksam, mis alguses oli plaanitud hoopis järgmisele nädalale, ja noh, seega mul ju selle aine materjale Pärnus kaasas ei olnud, et õppida polnud võimalik. Ja nüüd püüdsingi eile midagi läbi vaadata ja siis täna tuleb ka suur töö nende materjalidega läbi teha, sest noh, aine pole just kõige lihtsam ja materjali on palju. Ja siis kolmapäeval, pärast eksamit tuleb uuesti suure hooga õppima hakata, sest järgmisel päeval (neljapäeval) on juba uus eksam. Et siis paar õppimise päeva nüüd. Ma veel pole täpselt aru saanud, kui lootusetus seisus ma olen, aga noh, eks pärast eksameid selgub, kui palju ma oskasin. Sellel nädalavahetusel on vist plaan maale minna, aga samas, see pole üldse kindel. Võib-olla leiab põhjust linna jääda, aga veelgi toredam oleks see, kui oleks põhjust uut ilmakodanikku Pärnusse minna vaatama :) Aga noh, ootame ja vaatame ;) Kalendri järgi on küll veel november, aga õues on just selline õige jõulumuinasjutt, et ma ei kujuta ette, kuidas ma selle kuu aega veel üle elan, et selline tunne on, et juba homme peaksid jõulud olema :D Kingituste ostmise peale ei taha mõeldagi, see on ikka selline parajalt traumeeriv tegevus :D Eriti kui poed on rahvast täis, tulebki vist võtta mingi selline päraslõuna nädala sees, kui kool varem läbi saab. Sest no tõesti, mingi nädalavahetusel poodi minna, see võrdub enesetapuga :D

Aga jah, selleks korraks vist piisab küll. Vaatab, kui nädala üle elan, äkki siis leiab jälle kirjutamiseks põhjust!
Silmarõõm :)

Karm õhtu.

Ei ole kuigi normaalne, kui sa avastad peegli ees, et eelmisest õhtust on su keha peal vähemalt 5 korralikku sinikat. Aga vaatamata sellele oli ikkagi lõbus õhtu :D

Tsiisas

Viimsel ajal on mul see sõna miskipärast iga asja peale :D Ei tea, kust see tulnud on. Aga tegelikult on nii, et juba poolteist tundi oleme me inglise keele loengus täiesti mulli ajanud ja ma lihtsalt ei suuda enam kuulata. Mitte, et ma muidugi need eelnevad poolteist tundi mingit erilist tähelepanu sellele oleks pööranud, kui just minul ei ole vaja sõna sekka öelda. Aga noh, point on selles, et mul on igav. Hommikul oli küll selline tunne, et sellest voodist ei suuda ma ära tulla küll mitte mingi jõuga, aga südametunnistus sai minust siiski võitu. Eks see ole vist kõige parem ka. Et noh, sellest loengust poleks mul küll kahju olnud, aga järgmisena algab raadioside ja selles saab tõesti ikka targemaks ka. Hommikul ärgates oli see tunne ka nagu eile tantsutrennis oleks pigem peksa saanud kui et tõsteid harjutanud. Sest no tegelt, nii valus on ribide juurest :D Nädalavahetus möödus rahulikult ja maal olles. Aga oli väga mõnus! Ja eelmine nädal oli ka mõnus, väsitav küll, aga siiski mõnus. Et noh, õppida tuli päris korralikult, millega mina muidugi viimasele hetkele jätsin ja siis oligi selline tegus nädal. Kolmapäeva õhtu oli ka mõnus, sai korraks aja maha võtta ja lihtsalt õhtut nautida ;) Aa, seda ka et mulle see valge märg ollus, mis taevast tuleb, eriti ei meeldi. Okei, aknast on tõesti vist tore vaadata, aga mitte-vastavate jalanõudega seal olluses kõndida on äärmiselt ebameeldiv. Ja isegi kui oleksid jalas mingid kummikud vms, siis jalakäia olla on siiski äärmiselt ohtlik, sest tänavad on lompe täis ja mõni auto sõidab ikka neist läbi just täpselt sinu kõrvalt ja sa oled ikka läbimärg. Selles mõttes, et nagu neljapäeva hommikul olid mul jalad esimese paari meetriga läbimärjad ja seda kuni selle hetkeni kuni ma jälle koolist koju jõudsin ja sain kuivad sokid jalga panna. Lumi oleks ju tegelikult tore, aga ta võiks mitte nii märg olla, et ühesõnaga ootan selliseid korralikumaid miinuskraade (mis vist mõneks hetkeks isegi tulevad). Vastik on see, et meil see klassiruum on päris jahe. Alati mul käed külmetavad. Praegu tahakski pigem käed läpaka alla panna, et pisutki soojem oleks :D Praegu tuli meelde, mis uni mul pooleli jäi, kui telefon mind hommikul äratas. Ühesõnaga Janeli suutis mind mega vihaseks ajada :D Jälle oli mingi point see, et ma pidin temaga kuskil (vist oli Põlvas) kokku saama ja siis kui ma kohale jõudes talle helistasin, siis tuli välja et ta oli hoopis mingis kolmandas kohas alles (minu mäletamist mööda Kärdlas :D aga unes oli see vahemaa vist kuidagi siiski väiksem või nii) ja siis ma läksin ikka korralikult marru, mul oligi vist natuke halb tuju ka või midagi, ja siis ma saatsin ta telefoni kaudu lihtsalt ühte teatud kohta :D Ühesõnaga ma ei tea, miks mul selline uni oli, sest tegelikult ma pole Janeli tõttu enam ammu pidanud kuskil ootama (mida vahepeal on siiski ette tulnud, tundes Janelit, siis tuleb seda ka edaspidi ette :D) Et siis jah, Janeli sorry, ma elasin oma viha sinu peale unes välja :D Aga jah, nüüd vist peaks varsti paus algama ja siis saan oma hommikusöögi ära süüa :D Järgmise korrani.

Aa, mul oli eelmine nädal üks 7-tunnine loeng ja see nädal on neid lausa kaks, jehhuii ;)Mulle täiega meeldivad need Pon&Zi pildid :D

Märkus1. Mitte mingit pausi ei tulnud. Õppejõud rääkis oma mulli 2 ja pool tundi järjest lihtsalt (kuigi loengu pikkus peaks olema 3x45min ehk siis 2tundi ja 15minutit) ja kahtlen, kas ta siiski oleks ära lõpetanud kui tal mingi kõne poleks vahele tulnud, mis ta tähelepanu kellale viis.
Märkus2. Just täpselt selline ilm, mis hetkel väljas on, sobibki ainult aknast vaatamiseks. Õnneks oli loppa veel natuke vähe, nii et koju jõudsin pooleldi märgade sokkidega (või olgem optimistid, pooleldi kuivadega :D). Aga noh, terve kodutee oli tuul vastu, nii et suht nõme oli siiski :P Aga nüüd tõmbasin villased sokid jalga ja naudin tubasust :D

Kaisukaru

Mul on hetkel elusuuruses kaisukaru, kes kallistab vastu ka ja ma olen päris rahul ;)

Kiire

Tegus nädal ootab ees ja siis veel üks ja siis läheb arvatavasti nii ka edasi. Ja natuke on segadus, et jah. Vahepeal on tunne, et ma ei saa mitte midagi aru. Ja siis on ka see tunne, et ma tean täpselt mida ma tahan, aga sellest teadmisest on väga vähe kasu ja pigem oleks parem, kui ma seda ei teaks. Ühesõnaga Janeli saab aru ja ülejäänute jaoks see vist ongi paras mõistujutt :D

Ja nii ongi.

I don't know, but I think I may be fallin' for you, dropping so quickly. Maybe I should keep this to myself,
waiting 'til I know you better. I am trying not to tell you, but I want to. I'm scared of what you'll say
and so I'm hiding what I'm feeling. I can't stop thinking about it, I want you all around me
and now I just can't hide it, I think I'm fallin' for you! But I'm tired of holding this inside my head ..

Angiin

Selline oli siis diagnoos, aga see mind ometi maha ei murra. Mõned päevad kõrget palavikku, paar päeva ülivalusat kurku ja nüüd veel peaaegu nädalane antibiootikumikuur ja poleks justkui haige olnudki ;) Põhimõtteliselt juba reedest saati on selline tunne, et enam ei suuda paigal istuda ja niisama passida, tahaks miskit teha ja lõbutseda. Aga see nädalavahetus oligi üle PIKA-PIKA aja selline mitte-millegi tegemiseks. Aga eks seda oli ka vaja, äkki nüüd organism taastus pisut ja sai jõudu juurde, et enam haigeks ei jää. Ma üllatan ikka iga päev ennast kui positiivseks inimeseks ma muutunud olen, et eriti miski väga lihtsalt mu tuju alla ei vii. Varem pole sellist asja justkui olnud. Ja mis siis, et alati ei ole asjad nii, nagu mina sooviksin, aga ilmselgelt see pole ju veel maailma lõpp ja päikest on siiski palju rohkem kui pilvi ;) Tore on niimoodi! Olen enda jaoks raamatukogu uuesti leidnud. Suhteliselt lühikese aja jooksul olen läbi võtnud nii Uhkuse ja Eelarvamuse ja nüüd paar päeva tagasi lõpetasin ka Vihurimäe. Ja nüüd, pärast pikka hoovõttu, tegin lõpuks selle teo ära, et võtsin Sõrmuste Isanda esimese osa kätte ja alustan selle triloogiaga. Ja kuna ma olen kuulnud, et see pidi olema veel parem kui filmid, siis mu ootused on igatahes kõrged. Lugemine on mõnus :)

Muideks, praegu meenus, et perearst soovitab mulle juba teist korda, et mul tasuks üldse mandlid ära lõigata, ei tea kas tuleb see nali tõesti millalgi ette võtta ..

Lõpetuseks siis natuke ATC nalja ka ;)