Tsiisas

Viimsel ajal on mul see sõna miskipärast iga asja peale :D Ei tea, kust see tulnud on. Aga tegelikult on nii, et juba poolteist tundi oleme me inglise keele loengus täiesti mulli ajanud ja ma lihtsalt ei suuda enam kuulata. Mitte, et ma muidugi need eelnevad poolteist tundi mingit erilist tähelepanu sellele oleks pööranud, kui just minul ei ole vaja sõna sekka öelda. Aga noh, point on selles, et mul on igav. Hommikul oli küll selline tunne, et sellest voodist ei suuda ma ära tulla küll mitte mingi jõuga, aga südametunnistus sai minust siiski võitu. Eks see ole vist kõige parem ka. Et noh, sellest loengust poleks mul küll kahju olnud, aga järgmisena algab raadioside ja selles saab tõesti ikka targemaks ka. Hommikul ärgates oli see tunne ka nagu eile tantsutrennis oleks pigem peksa saanud kui et tõsteid harjutanud. Sest no tegelt, nii valus on ribide juurest :D Nädalavahetus möödus rahulikult ja maal olles. Aga oli väga mõnus! Ja eelmine nädal oli ka mõnus, väsitav küll, aga siiski mõnus. Et noh, õppida tuli päris korralikult, millega mina muidugi viimasele hetkele jätsin ja siis oligi selline tegus nädal. Kolmapäeva õhtu oli ka mõnus, sai korraks aja maha võtta ja lihtsalt õhtut nautida ;) Aa, seda ka et mulle see valge märg ollus, mis taevast tuleb, eriti ei meeldi. Okei, aknast on tõesti vist tore vaadata, aga mitte-vastavate jalanõudega seal olluses kõndida on äärmiselt ebameeldiv. Ja isegi kui oleksid jalas mingid kummikud vms, siis jalakäia olla on siiski äärmiselt ohtlik, sest tänavad on lompe täis ja mõni auto sõidab ikka neist läbi just täpselt sinu kõrvalt ja sa oled ikka läbimärg. Selles mõttes, et nagu neljapäeva hommikul olid mul jalad esimese paari meetriga läbimärjad ja seda kuni selle hetkeni kuni ma jälle koolist koju jõudsin ja sain kuivad sokid jalga panna. Lumi oleks ju tegelikult tore, aga ta võiks mitte nii märg olla, et ühesõnaga ootan selliseid korralikumaid miinuskraade (mis vist mõneks hetkeks isegi tulevad). Vastik on see, et meil see klassiruum on päris jahe. Alati mul käed külmetavad. Praegu tahakski pigem käed läpaka alla panna, et pisutki soojem oleks :D Praegu tuli meelde, mis uni mul pooleli jäi, kui telefon mind hommikul äratas. Ühesõnaga Janeli suutis mind mega vihaseks ajada :D Jälle oli mingi point see, et ma pidin temaga kuskil (vist oli Põlvas) kokku saama ja siis kui ma kohale jõudes talle helistasin, siis tuli välja et ta oli hoopis mingis kolmandas kohas alles (minu mäletamist mööda Kärdlas :D aga unes oli see vahemaa vist kuidagi siiski väiksem või nii) ja siis ma läksin ikka korralikult marru, mul oligi vist natuke halb tuju ka või midagi, ja siis ma saatsin ta telefoni kaudu lihtsalt ühte teatud kohta :D Ühesõnaga ma ei tea, miks mul selline uni oli, sest tegelikult ma pole Janeli tõttu enam ammu pidanud kuskil ootama (mida vahepeal on siiski ette tulnud, tundes Janelit, siis tuleb seda ka edaspidi ette :D) Et siis jah, Janeli sorry, ma elasin oma viha sinu peale unes välja :D Aga jah, nüüd vist peaks varsti paus algama ja siis saan oma hommikusöögi ära süüa :D Järgmise korrani.

Aa, mul oli eelmine nädal üks 7-tunnine loeng ja see nädal on neid lausa kaks, jehhuii ;)Mulle täiega meeldivad need Pon&Zi pildid :D

Märkus1. Mitte mingit pausi ei tulnud. Õppejõud rääkis oma mulli 2 ja pool tundi järjest lihtsalt (kuigi loengu pikkus peaks olema 3x45min ehk siis 2tundi ja 15minutit) ja kahtlen, kas ta siiski oleks ära lõpetanud kui tal mingi kõne poleks vahele tulnud, mis ta tähelepanu kellale viis.
Märkus2. Just täpselt selline ilm, mis hetkel väljas on, sobibki ainult aknast vaatamiseks. Õnneks oli loppa veel natuke vähe, nii et koju jõudsin pooleldi märgade sokkidega (või olgem optimistid, pooleldi kuivadega :D). Aga noh, terve kodutee oli tuul vastu, nii et suht nõme oli siiski :P Aga nüüd tõmbasin villased sokid jalga ja naudin tubasust :D