Teen jälle lühikese kokkuvõtte asjadest, mis toimunud on. Kaks nädalat on olnud kooli nüüdseks. Alates esimesest veebruarist toimub mul nüüd simulaatoriõpe, mis on ikka kuratlikult põnev ja huvitav. Kuigi päevad on pikad (9-16), siis ei saa arugi kui juba päev läbi on. Muidugi siis, kui siis lõpuks koju jõuan, siis on küll koguaeg mega väss peal, et ainult magaks. 31. jaanuar oli tantsupeo esimene ülevaatus ja 2. veebruaril oli laulupeo esimene ülevaatus, mõlemad läksid üpris hästi ma arvan. Kaks nädalavahetust järjest olen Tartus klubis käinud. Eelmine nädalal laupäeval istusime kõigepeal Lauri, Raido ja Margitiga minu juures ja pärast läksime kluppi ka, väga tore õhtu! Pühapäeva magasin põhimõtteliselt maha ja õhtul läksin R juurde. Algul oli plaan, et järgmine nädalavahetus sõidan maale, aga kuna lubas päris ilusat ilma, siis otsustasin siiski linna jääda, et ehk kutsutakse lendama (mida siiani kahjuks siiski toimunud pole). Ja siis reede kulgesid asjad põhimõtteliselt iseenesest nii, et lõpuks läksin koos vanade tuttavatega jälle kluppi (CT). Seal sain veel juhuslikult kokku Villa ja R, kellega hiljem ka koos Maasikasse läksime. Täiesti ulmeline, kui ülerahvastatud see koht oli, liikuda polnud praktiliselt võimalik. Seal sai ka veits tantsitud ja mingi hetk liikusime R tema juurde. Magasin jälle poole päevani, siis tulin koju ja magasin õhtuni :D Nüüd vaatasin, et telekava järgi on poole kaheni tegevust, seega siis istun üksi kodus ja naudin lihtsalt olemist. Kui nüüd natuke sellist mõistujuttu ajada, siis olen päris kindel, et elan oma elu jälle keeruliseks. Ja kuigi ma tean seda ja see mulle üldse ei meeldi, siis ma ei suuda sellest välja astuda. Kui asjad oleks eile pisut teisiti läinud, siis võib-olla oleksin isegi sellega hakkama saanud, aga läks nii nagu läks. Vähemalt ühe lubaduse andsin endale nädal aega tagasi ja sellest olen eeskujulikult kinni pidanud. Aga püüan hakkama saada. Järgmisele nädalavahetusele on jälle üks tore õhtu planeeritud, nimelt siis kogunevad Rummarid minu juurde, et üle pika aja jälle kõik kokku saada ja sõbrapäeva tähistada.
Oleks poole kergem, kui ma teaks, mida minult soovitakse, aga ega elu vist ei pidanudki kerge olema.
