Põnn on nii tubli :)

KD sai 7 kuuseks ja otsustas, et nüüd hakkan seisma ka :)

Jälle kool.

Eilsest alates ei saagi enam poole päevani voodis vedeleda, tuleb jälle loengutes käia. Natuke harjumatu on, sest ma olen ju nii pikalt nüüd jälle niisama vedelenud, aga saab hakkama. Lõpuks peame meie, Lennuakadeemia õpilased, ka korralikult päev otsa loengutes olema, mitte nagu varem, üks-kaks loengut päevas. Nüüd on ikka nii, et hommikul lähed kooli ja õhtul alles tuled. Vähemalt on nüüd kõik loengud ühes majas, et ei tule mööda linna enam ringi tormata. Aga samas, Eesti Lennuakadeemia hoone ei paikne bussiliikluse seisukohalt just mitte kõige soodsamas paigas. Osadeks loenguteks ikka läheb täpselt buss, aga paljudeks täistundideks pole bussi sinna liikumas, nii et ma nüüd peangi nuputama, mis ringiga ma homme loengusse saan. Esmaspäeval ja teisipäeval tuleb varakult ärgata (vastavalt siis 8 ja 7 hommikul), aga teised päevad on täitsa talutavad, kooli tuleb jõuda alles 11, 12 või 13ks. Homme on naljakas päev, teoreetiliselt on ainult üks loeng, aga tunniplaani kohaselt kestab see 4 TUNDI ! ? Mina küll sellist nalja ette ei kujuta.

A seda ka, et nüüd lõpuks ometi on meil 24/7 internet, umbes 60 venekeelset ja käputäis eesti/inglise keelseid kanaleid sinna sekka ;) Aga noh, eks seegi ole parem kui oma kolme kanali vaatamine (kust päeval kohe ikka mitte midagi vaadata ei olnud). Muidugi nüüd pole neist kanalitest enam nii väga kasu, sest nagu nii ma olen päeval koolis, aga mis seal ikka. Internet on vähemalt nüüd koguaeg ja ruuteri saime ka Janeli toredalt sõbralt ja 1/10 enese tarkusega + 9/10 interneti tarkusega suutsin wifi'le isegi parooli peale panna ja nime ära muuta, nii et meie ei hakka nendeks lahkedeks inimesteks, kes oma raha eest teistelegi internetti jagavad ;) Aga selles mõttes, et me oleme vaesed tudengid ka.

Muidu on päris tore. Vahepeal on ainult natuke üksik tunne, selles mõttes, et varem oli alati õhtuti kellegagi rääkida, näiteks magama minnes ja värki. Eks jah, nüüd ka ju Janeliga ikka jutustame, aga see pole päris see. Et nagu seda omavahelist rääkimist igatsen hetkel kõige rohkem. Aga ega seegi pole päris kadunud, sest me räägime ikka omavahel, kas siis telefonis või msn-s. Ja mul on selle üle äärmiselt hea meel, sest sõbrana ma teda siiski kaotada ei taha, sõbrana ja jutukaaslasena on ta üle prahi ;)

Hmm, mis siis veel. Koju tahaks see nädalavahetus jõuda, vaatab, kas õnnestub ka. Aga loodan, et ikka õnnestub. Pole ju ammu enam seal kandis käinud ja nüüd ikka hullult tahaks juba koju.

Uut telefoni oleks vaja soetada, aga hetkeline finantsolukord seda kohe mitte ei luba. Ootab märtsi ära, vaatab, mis siis saab. Äkki hakkab isegi stippi saama, eelmine semester sai üle ootuste hästi sooritatud, kõige kõrgema keskmisega seni. Aga jah, telefoniga on selline lugu, et hetkel peab mul aku umbes 24h vastu, maksimaalselt ehk 36h, aga seda sel juhul kui ma kasutan telefoni ainult kella vaatamiseks. Ja see pidev laadimine hakkab juba ära tüütama, nii et kuskile ilma akulaadijata minna ei saa. Pealegi on selle telefoni klahvid ikka väga harjumatud, isegi peale seda kaht aastat, mis ta minu käes olnud on. Pikemad sõnumid jäävad enamasti lihtsalt kirjutamata, sest nende klahvidega võib vahepeal nii närvi minna, et hea kui telefon vastu seina ei lenda ;) Enne tegingi siin juba uute telefonide kohta uurimistööd, üks jäi silma ka, aga mõtleb-vaatab, kas raatsib (2000kr).

Trennis käin ka ikka jätkuvalt, vahepealsed esinemised on küll erinevate asjaolude sunnil minul ära jäänud, aga mis seal ikka, tuleb teisigi kordi. Just nüüd laupäeval käis meie rühm Viljandi Talvisel Tantsupeol, piltide järgi vaadates oli neil seal ikka meeletult lõbus :)

Eks nüüd vist aitab ka, saigi juba päris pikk jutt.

Kirjutamiseni ;)


PS. Lisan lõppu pildi ka meie rühmast. Sellel ei ole küll kõiki liikmeid (kaasaarvatud mind), aga siiski.