Täitsa lõpp.

Ma tean, et ma blogin juba nõmedalt tihti, aga no pole midagi teha kui mul liiga palju vaba aega käes on :D Ühesõnaga praegu näiteks istun üksi kodus ja enam miskit targemat teha ei leindud. Ja kuna oli jälle paar mõtet peas, mida tahtsin üles kirjutada, siis otsustasingi blogimise kasuks.

Kõigepealt siis räägiksin natuke eilsest. Üldplaan oli hea, aga natuke feil õhtu oli siiski. Alguses siis läksime tüdrukutega Võrru. Esimesena istusime mingis pubis, Rändur oli ehk nimi või midagi sellist igatahes. Seal oli üks naljakas mikriga ja kikilipsuga baarman, kes püüdis meie kõiki soove täita :D Siis kui lahkuma hakkasime, siis tuli meiega veel välja juttu ajama, siuke heas mõttes naljakas tüüp oli. Edasi siis liikusime Madhouse'i ja kuigi terved Võru linna tänavad olid mehi täis, siis no ei leidunud klubis selliseid, keda kohe hea vaadata oleks olnud, noh et silm kohe puhkab peal, no ei näinud noh :P Muusika oli ka selline nagu ta oli ja siis selle tõttu me läksime sealt suhteliselt vara ära, edasi liikusime Bossu. Mingi sebimise peale saime odavama pileti ka kamba peale ja esialgu tundus, et see koht on igatahes etem kui Madhouse. Aga kui playlistist hakkasid tulema laulud nagu nt Ämblikmees ja Nexuse Nii Kuum, siis kadus esialgne vaimustus ära. Pealekauba oli seal rahvast ka säänest ja määnest, mõne puhul oli tunne, et no see on küll maalt ja hobesega tulnud :D Aga tegelt oli selle tõttu jälle toredam, et kui jalad olid juba väsinud ja Janeliga istusime, siis ei hakanud vähemalt igav, sest huvitav ja naljakas oli inimesi vaadata. Eriti lõbus hakkas siis, kui ühe paarikese vahel hullemat sorti draama lahti läks (ja mina kunagi arvasin, et minu eelmine suhe oli dramaatiline :D). Nii palju kui ma aru sain, siis neiu ja noormees olid vist alles lahku läinud ja siis käis mingi tagasi tegemine üksteisele, et kui neiu rääkis mingi võõra noormehega, siis see tüüp pidi tulema nt minu ja Janeli juurde istuma (meie vahele muidugi) ja ka juttu ajama, et see neiu kindlasti näeks ja armukadedaks läheks, nagu see noormees ise rääkis, siis selline asi pidi selle neiu kindlasti hästi marru ajama. No ja siis kui see neiu mingite meestega tantsima läks, siis oli vaja noormehel ka kindlasti kahte võõrast neiut kellega tantsida. Meile Janeliga aitas juba sellest draamast ja ei tahtnud sinna vahele küll minna seega meie otsustasime mitte temaga tantsima minna, aga ta leidis mingid muud tsikid. Ja siis mingi hetk see neiu lihtsalt lendas kätega kallale oma (eks?)noormehele ... Ja seda juhtus õhtu jooksul ikka pidevalt. Küll nad karjusid üksteise peale, siis tegid tagasi üksteisele ja siis lendas neiu jälle rusikatega kallale, kui noormees mõne võõra neiu juures oli. Ja seda kuni pubi sulgemiseni välja, isegi maja ees nad veel jagasid oma maid. Ei noh, seebikas missugune :D Aga umbes siis enne nelja hommikul hakkasime Krootuse poole tagasi sõitma. Meie Janeliga läksime siis veel ühele sünnipäevale. See aga tuli välja oli suht feil jälle, sest enamus rahvast magas juba, noh eks ma saan aru, suht hommik oli juba või nii, aga lihtsalt siis kui me helistasime Võrust sõitma hakates, siis lubati, et rahvas on üleval ja pidu käib, nii et jah, saime tünga natuke. Aga olime oma poolteist tundi siiski seal veel, eks sai natuke ikka nalja ka nende isikutega, kes veel ärkvel olid. Umbes kella kuue ajal hommikul sain siis lõpuks tuttu. Tänu tervele pikale õhtule kontsadel oli hommikul kõndimine muidugi äärmiselt vaevarikas, aga praeguseks on juba täitsa okei. Hommikul tulin juba 11 ajal üles, uni läks ära miskipärast. Jõin ennem kaks suurt kruusi kanget kohvi ka, nii et loodame, et kaheksa ajal juba uni ei tule. Janeli ja Mari pidid ka kunagi hiljem minu poole tulema, et siis istume täna ka natuke. Vanemad läksid hommikul juba varakult Klaperjahile ja tulevad kuskil homme pärastlõunal alles, nii et olen täitsa üksi hetkel. Aga päris hea on tegelikult, kuulan head muusikat ja mõtlen häid mõtteid :)

Seda tahtsin ka öelda, et ma ei suuda uskuda, et ma varem seda tegu ära ei teinud. Et praegune eluolu on lihtsalt nii nauditav. Teen, mis tahan, käin, kus tahan, olen sellises seltskonnas nagu mulle meeldib, olen üksi, kui tuju tuleb. Lihtsalt nii hea on nagu. Ei mäleta, millal viimati nii õnnelik sai oldud. Kõik on hetkel lihtsalt nii super! Säran lihtsalt koguaeg, isegi kui seda vahepeal välja ei paista, siis seesmiselt ikka. Olen lihtsalt nii rahul! Ei kõiguta eriti miski ja olen suutnud kindlalt mineviku minevikuks jätta. Ei tõmba enam üldse sinna tagasi ja ei huvitu ka kuidas minevik hetkel edeneb. Energiat on kuidagi palju rohkem, teeks seda ja teeks toda. Hea on olla :) Ja homme sõidan Tartusse ära ja säran seal edasi!

Ja suvi tantsib!

Suur suvi ajab segamini pea ja maailm räägib armastuse keeles, sa varsti enam midagi ei tea ja tema nimi mõlgub alatasa meeles. Siis tormad siia, tormad sinna - kõigest ära ja passid unetuna tähistaevas kuud ja silmist kuidagi ei kao see kirgas sära, kui tema pildi surud õrnalt vastu suud. Ja suvi tantsib rocki rannaliival, ta sinu saladusi ammu ette teab, ta ette teab kuskohta unistused viivad ja millepärast südamel on hea!

Ja täpselt nii ongi!

Olgugi, et suvi on nüüd kohe läbi, võtame veel viimast! Ees on viimane suvine nädalavahetus, mina kavatsen seda igatahes täiel rinnal nautida :)

Nonii.

Käisin täna arsti juures, kolm rohtu pandi peale nii et nüüd on ikka lootust, et käega saab kõik korda, nägigi juba päris kole välja. Nii et nüüd kreemitan ja võtan tablette ja loodetavasti on nädalaga kõik jälle korras :)

Täna avastasin, et ma pean ju nüüd hakkama Ülenurmel koolis käima (Lennujaamas), mis on küll tegelikult natuke nõme, sest autot mul ju pole. Seega tuleb kas leida tore kursakaaslane või siis tuleb hakata bussiga edasi-tagasi loksuma, mis iseenesest võib vägagi kulukaks osutuda. Nii et jah, see on küll jama nüüd. Eriti nt siis, kui miskipärast peaks mõni vahepealne loeng ära jääma, siis ei ole enam sellist asja, et lähed oled kodus selle aja, nüüd passi seal Lennujaamas. Tuleb vist hakata läpakat koguaeg kaasas kandma. Loodan, et meie omadest (lennujuhid) ikka käib keegi autoga ka ja siis saab kuidagi komplekteerida ja kokku leppida.

Nüüd siis ongi vähem kui nädalake veel kui ennast uuesti Tartusse elama asutan. Arvatavasti siis pühapäeval või esmaspäeval sõidangi sinnapoole ära. Kool algab küll alles neljapäeval, aga no mis seal ikka ;) Loodetavasti nädalavahetus tuleb vahva, vähemalt sama tore nagu seda oli eelmine reede :D Ühesõnaga, loodame et tuleb edukas ;)

Kohe näha, et keha on selle kuumusega ära harjunud. Nüüd kui mul on toas 20 kraadi ainult (noh, eks see ole muidugi mu enda viga ka kuna ma akent koguaeg lahti hoian, muidu oleks vast ikka soojem) on toas kohe täitsa külm, tuleb kohe korralikult riideid selga otsida. Aga vähemalt on magada hea, saab paksu teki alla ronida ja ei ole mingit kartustki, et palav hakkab.

Aga nüüd tuleb veel mõned tegevusetud päevad üle elada ja siis! Ei tegelikult polegi nii igav, päeval loen tihtipeale raamatut. Võtsin jälle Tuulest Viidud kätte, sest avastasin et pole enam päris pikalt lugenud. Enam ei mäletagi, mitu korda mul see raamat on juba läbi loetud, vast kuskil 5-6 korda, nüüd saab ka kohe läbi jälle. Aga isa andis mingi teise raamatu ka, Uni Algavas Udus, talle olevat väga meeldinud. See on ka hea paks raamat, nii et siis on Tartus ka lugemist kui aega saan.

Eile õhtul kondasin niisama mööda internetti ringi ja siis sattusin orkutis mingi anekdootide kommuuni peale ja oh issand, kus ma siis lõkerdasin siin omaette, kell kaksteist öösel :D Naljad ei olnud võib-olla isegi mitte nii naljakad, aga mul tuli lihtsalt mingi naermisehoog peale, kus ma lihtsalt ei saanud pidama ja pisarad olid silmas. Mul vahepeal juhtub nii, mis teha olen selline imelik :D Mäletan, kuidas ma kunagi Krootusel kellegagi kõndides (vot ei mäletagi, kes see oli, äkki olid tüdrukud) hakkasin mingi lause peale niimoodi naerma, et ma u 5 minutit olin täielikult naerukrampides ja pidama ei saanud. Ja mida rohkem ma aru sain, et mul pole enam millegi üle naerda, aga ma ikkagi veel naeran, seda rohkem see mind naerma ajas ja nii ei saanudki pidama. Vähemalt oli teistel naljakas vaadata. Mulle ju meeldib nalja teha, onju Janeli ;) Äkki teen see nv ka nalja ;D

Aga jah, see selleks. Võtangi nüüd äkki raamatu kätte. Kell on nii vastikult vähe veel, tavaliselt ma ärkan alles selle aja peale, aga nüüd tuli vara üles tõusta, et arsti juures käia. Ja nüüd tundubki, et pool päeva oleks justkui selja taga juba, aga võta näpust.

Oi kurja :D

No ajab naerma noh :D Täiesti uskumatu, kuidas täiesti tavaline õhtu võib ikka vahepeal täiesti ootamatu suuna võtta :D Satud kohta, kuhu poleks uskunudki ja veel sellise seltskonnaga, et lihtsalt paneb muigama :D Aga ei, pidu oli lahe. Eile oli siis Krootusel vallapäevad, mis kontserdi osas oli päris mage tegelikult, sest bänd lõpetas juba pool kaksteist, aga kokkuvõttes oli õhtu ikkagi igati korda läinud. Juba see, et mul pooled küüned ära murdusid, näitab kui korralik õhtu oli :D Ja noh see, et mõned siin loodavad vist eilse õhtu jätkumist ka täna, no see on ka lihtsalt naljakas :D Ja ootamatu, sest jah, nagu ma juba ütlesin, siis midagi sellist ei osanud küll eile õhtul oodata :D Aga see, et enamus teist mitte mõhkugi aru ei saa, et mis siis toimus ja millest ma siin kirjutan, no see polegi oluline. Asjaosalised teavad ja las see jäädagi nii, sest jah noh, naljakas oli :D

Vahepeal on ikka ütlemata tore vaba ja vallatu olla ;D

Viimastel päevadel on nii mõnedki asjad mõtteis mõlkunud, mõtlesin, et kirjutan need siis üles.

Öös on asju. Öö on kuidagi maagiline, siis saavad kõik asjad hoopis teise varjundi. Öösel on inimesed julgemad ja avatumad. Mulle meeldivad ööd, meeldib öösel jalutada ja tähti vaadata. Öö on igatahes minu päeva parim osa (ma tean, et see kõlab naljakalt :D). Ja aegajalt võiksid ööd tunduvalt pikemalt kesta.

Teine mõte oleks selline, et ma tahaks aru saada, mis toimub. Et kõik on praegu kuidagi maru lahtine. Tahaksin kasvõi teada saada, et midagi ei toimugi tegelikult, seegi oleks parem, kui see, mis toimub praegu. Hakkaks kergem, kui teada saaksin. Kahtlane värk ühesõnaga.

Siis kolmandaks tooksin selle välja, et ma vihkan seda, kuidas inimesed oma öeldud asjadest taganevad. See ajab mind lihtsalt nii marru. Ja ma ei tea, mitu korda ma pean tünga saama, enne kui ma saan lõpuks aru, et mõnda inimest lihtsalt ei saagi uskuda ja usaldada. Loodan, et minu tänane sõnum jõuab mõne isikuni kohale ja ta saab aru, mis idiootsusega ta nüüd hakkama on saanud. Võitis natuke, aga kaotas tohutul hulgal rohkemat! Lihtsalt ei mõista, kuidas saab asju kokku rääkida, ja siis kui vähegi parem diil silmapiiril paistab taganetakse oma lubadustest nii et silm ka ei pilgu. Arrgghh :@

Ja muidu on vist nii, et homme sõidan Krootusele tagasi ja ennem Tartusse ei tule kui augusti viimastel päevadel ja siis juba selleks, et siia pikemaks ajaks jääda. Ja loodetavasti teostada see, mida ma endale just hetk tagasi lubasin, see teeks elu vist küll poole kergemaks, lõpuks vähemalt.

Hetkel istun rõdul ja naudin õhku ... ja muusikat ... ja õhtut. Ja püüan rahustada seda tormi, mis mul hetkel sees keeb. Kui inimene ikka on tõesti nii loll, siis ei ole minu asi sellepärast närvi minna. Aga mis teha, ma juba kord olen selline.

2 nädalat veel ja siis äkki loksub eluolu pisut rohkem paika. Ootan juba.



Been up all night staring at you
Wondering what's on your mind
I've been this way with so many before but this feels like the first time
Mess up my bed with me
Kick off the covers
I'm waiting
Please leave your taste on my tongue
And no need to worry
That's wasting time
And no need to wonder what's been on my mind
It's you

Naljakas ...

... kuidas vahepeal lihtsalt tuleb selline nukker ja masendav tuju peale. Ja samas, see nagu sobibki, et nii nagu ongi hea. Et ongi hea minna rõdu peale vihma kätte seisma ja lasta ennast vihmapiiskadel täiesti läbimärjaks teha. Ja ongi hea kuulata pisut sellist kurba muusikat ja ehk isegi paar pisarat poetada. Vahepeal ongi hea olla lihtsalt üksi ja nukrutseda. Aga kaua ei jaksa, nii et loodan ja ootan.

Eilne õhtu oli hea. Oleks vaid see hommik hiljem saabunud, mõned lisatunnid ei oleks üldse paha teinud, sest mõnus oli olla ja õnnelik oli ka olla :)

Nii et loodame, et see nukrus on homseks läinud ja olen õnnelik edasi!

7. august

Tervelt 6 aastat juba on üks mees vaevaks võtnud minu elus päris tähtsat rolli mängida. Uskumatu, kuidas aeg lippab. Aga jah, loodan, et oskame ka sõbrad olla :)

Püsimatu.

Täiesti nõme värk, siis kui Krootusel olen, siis tahaks iga hinna eest Tartusse, aga siis kui Tartus olen, siis mõtlen, et vist oleks Krootusel rohkem tegevust :D Selles mõttes võikski juba sügis alata, et siis on nagu päevaplaan rohkem paigas. Nüüd ongi plaan nädalake või lausa poolteist Krootusel olla ja alles siis Tartu kanti tagasi minna, aga eks näis, mis sellest plaanist välja kukub. Samas on Tartuga see loll asi, et sinna sõites ma ei tea kunagi, kas tekib õhtuks tegevust või mitte. Nii et vahepeal võivad need käimised täiesti mõttetuks osutuda, aga kui mõelda nt laupäevale, siis tasus sõit ennast korralikult ära :)

Ja ses mõttes, et nüüd hakkabki see periood, millal ma hakkan juba septembrit ootama. Kahju on ainult sellest, et meil on paljud toredad noormehed kursuselt sõjaväes, seega on loengud kindlasti poole igavamad, rääkimata kolmapäevastest klubiõhtutest ;)

Ja ikkagi ma ootan, vaatan ja loodan parimat :)

Oh sa kurat ...

... kus oli "õhtu" (pigem vist öö ja hommik) alles :D 24h tagasi poleks midagi sellist küll oodata osanud. Aga ei kurda, tore oli :)

blog counter

About Me

Followers