Õhtust. Selline vegeteerimise laupäev on jällegi. Eile sai veidi napsutatud ja kas oli kuuseis halb või mis too häda oli, aga mina jäin ikka väga svipsi. Õnneks, tänu ühele toredale ootavale motivatsioonile, otsustasin üpris varakult juba koju tagasi siirduda, mingi poole ühe ajal vist. Poole tee peal sain R ka kokku ja siirdusime tuttu ära. Tema pidi hommikul kahjuks juba 7 lahkuma, et tööle minna, ja kui mina 10 ajal hommikul ibumentiniga need vasaraga taguvad päkapikud vaigistada suutsin, magasin rõõmsalt poole kolmeni välja :D Ja nüüd ma siis olengi lihtsalt niisama vaikselt tiksunud, sest siuke kahtlaselt hõre on siiski olla ja väss ka.
Koolis läheb ka ikka vaikselt edasi, teine testmäng läks isegi, võib vist öelda, väga hästi :)
Ja muidu elan oma unistustemaal edasi ;)
Sa tõesti oskad mind naerma panna :) (k)
Liis - Kohtumine mida kunagi ei juhtunud.
2 aastat tagasi
