Kiire aeg

Pole enam ammu aega saanud kirjutada. Vahepeal tuli korralikult eksamiteks õppida. Viimase tulemust küll veel ei tea, aga muidu on üle ootuste hästi läinud ja loodan, et ka viimase eksamiga on sama lugu. Selle nädala alguses käisime Tallinnas AS Lennuliiklusteeninduses loengus, oli päris põnev. Kolmapäeval pärast viimast eksamit otsustasingi veidike tähistada seda koos R, et siis käisin Tal külas. Neljapäeva õhtul olin ka jälle R juures. Reedel oli algul plaan vaikselt kodus istuda ja varakult magama minna, kuna laupäev-pühapäev oli rahvatantsu laager Puhjas ja hommikul tuli juba varakult ärgata. Aga siis helistas Angela õhtul ja kutsus välja ja võtsin kutse rõõmuga vastu. Algul istusime neljakesi Suudlevates, mina, R, Angela ja Karl, hiljem tuli veel rahvast juurde (veel nõokaid). Natuke olin ikka mõistlik ka, nii et kella 2st sain juba kodus magama. Muidugi ei olnud sellest väga palju kasu, kui kella poole 4st saati kuni poole 7ni välja tulid iga natukese aja tagant sõnumid, mis väga sügavalt magada alati ei lasknud. Aga õhtu oli igatahes väga tore! Laupäeva hommikul sõitsingi siis Puhjale, kus toimus poolteist päeva intensiivset tantsutrenni. Kuna meil on lihtsalt nii super seltskond, siis oli väga tore! Laupäeva õhtul istusime niisama kogu seltskonnaga ja nautisime õhtut. Homme on ülevaatus ja usun, et saame päris hästi hakkama. Kolmapäeval on kooriga ka ülevaatus. Aa, see läks täitsa meelest kirjutada, et ma käisin ju neljapäeval lõpuks ometi oma esimeses lennutunnis :) Üli vinge oli! Isegi see, et mul üks kõrv reede lõunani lukus oli, ei morjendanud üldse. Väga-väga lahe! Teisipäevast algab jälle kool, uus semester. Seekord algab torni simulaatori õpe, et tuleb veel tublimaks hakata. Muidu on nii, et ma olen üliväsinud tegelikult, enne (umbes 3 paiku), kui laagrist jõudsin, siis viskasin suhteliselt kohe voodisse pikali ka ja magasin paar tundi, ja nüüd vist poen ka varsti teki alla ära ja magan homme kaua-kaua.

Aga praegu painab igatsus natuke ja meel on veidike kurb.

Nüüdseks olen siis tablettidest lahti saanud ja enesetunne annab ka põhimõtteliselt olla juba. Et nohu on veel natuke ja köha ka, aga kui mõelda sellele, mis see oli eelmise nädala lõpus, siis on ikka suht pidu ja pillerkaar juba. Et ei ole just kõige normaalsem, kui ennast 2 tundi öösel magama köhid ja ikka niimoodi, et vahepeal tekib lämbumise tunne :/ Aga jah, nüüd olen targem, et kui teinekord läheb lumehangede otsa ronimiseks, siis panen kindad kätte ;) Muidu on nii, et olen püüdnud vaikselt koolis käia. Neljapäeval ei läinud siiski, kuna hommikul ärgates tuli jälle korralik köhahoog peale ja mõtlesin, et ega ma isegi eriti jälgida ei jõua kui ma ainult köhin ja nuuskan ja peale kauba segan siis teisi ka veel. Reedel siiski läksin, tänu sellele sain aine arvestatud ka. Eile käisin eksamit tegemas (või noh, ühte osa sellest ainest vähemalt) ja täna juba õpina järgmiseks eksamiks. Kuigi see eksam on reedel, siis minu kohta on see ikka suhteliselt suur üllatus, et ma juba nii vara õpin :D Eriti kuna see pole eriti raske eksam ka, aga noh, pole midagi muud asjalikku ka teha. Nädalavahetuse passisin niisama Tartus, vaatasin filme ja olin lihtsalt mõnus. Pühapäeva õhtul läksin R juurde, et siis oli selline toredam õhtu. Sellel nädalavahetusel plaanin maale minna, sest muidu ennem veebruari vist sinna ei jõuaks, et tuleb siin paar tegusamat nädalavahetust kuu teisel poolel, aga sellest juba teinekord. Ja tegelikult midagi muud asjalikku vist ei olegi rääkida, et kui selle nädalavahetuse üle elan, siis äkki on jälle mõnest seiklusest rääkida, aga võib-olla pole ka ;)

Loodame, et minu esimene lend pisut paremini läheb ;)

Niimoodi siis algaski

Neljapäeva õhtul üllatasin ennast 38 palavikuga, see muidugi ei jäänud ainukeseks üllatuseks tollel õhtul, aga jah, see selleks. Ütleme lihtsalt nii, et tundub, et ma pole ainuke, kellele ei tohi purjus peaga telefoni kätte anda, sest muidu sealt hakkavad lendama mingid absurdsed sõnumid :D Aga jah. Neljapäeva õhtuks tulid Janeli, Liisu, Janar ja Siim ka juba meile, poisid tipsutasid veits, nii et magama sai kuskil nelja paiku alles. Järgmine päev oli suhteliselt tegus, nii et ei hakanud ennast vaevama kraadimisega, ega see olemist poleks paremaks/halvemaks teinud. Umbes seitsme ajal saime siis oma ettevalmistustega valmis, Mari oli ka selleks ajaks juba meil ja pidu sai alata. Aeg läks ülikiiresti ja varsti oligi juba kell nii palju, et tuli hakata platsile kõndima. Rahvast oli ikka üüratult palju, ma ei kujutanud ette, et Tartus nii palju inimesi elabki :D Ilutulestik mingit kustumatut muljet eriti ei jätnud, kujutan ette, et isegi Krootusel oleks ma suhteliselt samasugust näinud. Aga seltskond oli super ja tuju oli laes, nii et ei kurda üldse. Pärast sain veel kokku Angela, Kadri, Merle, R, Villa, Kaspari, Karli ja Malloriga, kellele sai ka head uut soovitud. Mõtlesime oma seltskonnaga ka, et ehk lähme CT'sse, et pidi justkui tasuta sisse saama, aga sinna jõudes oli seal ukse ees nii palju rahvast ja tundus, et sees veel rohkem, sest minu arust inimesi enam sisse ei lastud ja uksed seisid kinni. Mis seal ikka siis, ei lasknud oma tujul langeda ja otsustasime meie juurde tagasi minna. Poole tee peal oli muidugi vaja mul mingi tüübi õhutamisel üli kõrge lumehange otsa ronida (no see oli tõesti ikka väga kõrge), sest nagu ma kõlaval häälel kõigile teatasin, mu isa on ju ometi mägironija ja mul peavad ka ju vastavad geenid olema :D Aga kuna ma just enne seda olin sõnumit saatnud, siis kindaid mul loomulikult käes ei olnud, aga vahepeal tuli ikka nelivedu ka kasutusele, ja noh, arvatavasti sellest (ja ka mõnest eelnevad hangest, kus ma läbi käisin) tulid päris "toredad" tagajärjed, milleni ma veel jõuan. Seda täpselt ei mäletagi, kaua mina korteris olin, eks ma veel natuke tipsutasin ja ühe pika telefonikõne pidasin ka maha, mille tulemusena ma siis lõpuks suuna R juurde võtsin. Magama sain tegelt siis üpris vara, ise pakun et kuskil nelja ajal vast, aga kindel ei ole. Hommikul tuli juba 7st üles ärgata kuna R läks tööle. Jalutasin siis läbi lumesaju koju, tegin veel ühe tee endale ülivalusa kurgu pärast (esimene märge tagajärgedest) ja pugesin jälle teki alla magama. Umbes poole üheteistkümne ajal kraadisin ka ja tuli välja, et jälle on 38 palavik. Päev otsa siis suikusin, umbes nelja ajal sain lõpuks voodist ka välja, jõin ühe coldrexi ka. Umbes viie-kuue ajal läks meie juures jälle pidu edasi (seekord veel suurema seltskonnaga) ja vist kaheksa ajal oli minul ka juba nii hea olla, et korkisin veini lahti ja ühinesin peoga :D Kuna ees oli nii palju magamata öid ja seekord algas pidu maru varakult ka, siis magama saime ka normaalsel ajal, vast kahe ajal. Pühapäeval väga hull ei olnudki olla, isegi kraadida vist ei viitsinud. Päev möödus põhimõtteliselt mitte-midagi tegemisele. Õhtu poole läksime Operasse sööma ka ja siis saatsime Liisu ka ära. Hiljem, kui lõpuks Janeliga kahekesi olime korterisse jäänud, tuli üks ammune sõber külla, keda polnud enam sügisest saati näinud. Magama sain siis ka kuskil kahe ajal. Esmaspäeva õhtul otsustasin maale sõita kuna kaks vaba päeva oli. Koju jõudes avastasin, et see tore 38 palavik on jälle tagasi ja õhtu edenedes läks asi järjest hullemaks. Esiteks oli mega külm, mis juba viitas sellele, et palavik hakkab tõusma ja samal öösel, kella kolme ajal näitaski kraadiklaas juba 39.8 kuigi magama minnes olin alles võtnud palavikualandajat. Järgmine päev käisin arsti juures ka ja sain terve kuhja tablette peale. Nüüd ongi nii, et kuna esmaspäevast saati eriti mingit isu pole olnud, aga kuna enamusi neid tablette tuleb võtta pärast sööki, siis püüan endale mingi imepisikese ampsu ikka sisse vägistada, aga tekib tunne, et tablettide hulk, mida pärast seda alla neelan, täidab ka vist rohkem kõhtu :D Nüüdseks olen palaviku alla saanud, aga köha ja nohu kiusavad ikka korralikult.

Ootan, et uus algav aasta, oleks kordades parem kui eelmine. Mitte, et vanagi väga kehv oleks olnud, sai ju palju tähtsaid otsuseid tehtud ja mõned neist muutsid korralikult igapäevast elu. Aga uuel aastal tahaks võib-olla, et mõned asjad pisut rohkem paika loksuksid. Aga noh eks näis, elame päeva korraga ja tegelikult on ju päris tore :)

Vahepeal ma ikka avastan, et ma ütlen liiga palju asju, mis ehk hetkel tasuks veel ütlemata jätta ja panen sellega inimesed ebamugavatesse olukordadesse. Vabandust.

What a wicked game you play to make me feel this way, what a wicked thing to do to let me dream of you. My world is on fire, no one could save me but you. Strange, what desire will make foolish people do. No I don't wanna fall in love with you, this world is only gonna break my heart.