For the last time . . .

Let me hold you for the last time
It’s the last chance to feel again
But you broke me now I can’t feel anything

When I love you
It’s so untrue
I can’t even convince myself
When I’m speaking it’s the voice of someone else

Oh it tears me up
I tried to hold on but it hurts too much
I tried to forgive but it’s not enough
To make it all ok

You can’t play on broken strings
You can’t feel anything
That your heart don’t want to feel
I can’t tell you something that ain’t real

Oh the truth hurts
A lie’s worse
I can’t like it anymore
And I love you a little less than before

Oh what are we doing
We are turning into dust
Playing house in the ruins of us

Running back through the fire
When there’s nothing left to save
It’s like chasing the very last train
When it’s too late

Let me hold you for the last time
It’s the last chance to feel again

Mhm.

Ma jäin jälle haigeks. Jama.
See uudis oligi.
Nuuskan nüüd edasi ;)

Leidsin aega

Nii, istun siis hetke makroökonoomika loengus ja ikka jube igav on. Seega mõtlesin, et kirjutaks veidike. Tegelikult vist midagi eriti juhtunud ei olegi. Ikka niimoodi vaikselt, koolis ja kodus. Tööl enam ei käi, liiga kurnavaks sai. Eriti veel nüüd kui tuleb jälle koolis käia. Ja müügitulemused ka ei paranenud, nii et ei olnud eriti motivatsiooni ka tööl käia. Lootust veel on, et äkki hakkab stippi saama, et siis pole see töölt lahkumine eriti probleem, sest stippi peaksin umbes sama palju saama. Koju pole ammu enam jõudnud, see on nüüd küll päris nõme, aga see nädalavahetus õnneks saab minna. Üks suur puudevedu ootab ees, mis pole küll kõige rõõmustavam, aga loodan et meid tuleb sinna päris mitmeid kokku, et siis vast läheb ruttu. Aa, haige olin vahepeal, ja Tarmo oli ka. Ta oli kohe tervelt kaks nädalat kodus, minul läks nii nagu alati - reede õhtul jäin haigeks ja pühapäeva õhtuks olin terve, nii et nädalavahetus läks ilusasti raisku. Aga põdesin ikka korralikult, palavik oli 39 ümber ja ikka väga-väga halb oli olla. Reede öösel ei saanud absoluutselt magada, alles siis kui kella 4 ajal hommikul tabletti võtsin palaviku alandamiseks, siis sain paar tundi magada, aga kella 8 ajal ajasin ennast juba üles, polnud mõtet ennast kiusata. Aga jah, pühapäeva õhtuks oli palavik läinud :D Ma olen kiir-põdeja ;) Eelmise nädala esmaspäeval näitas TV3 filmi "Walk the line - Nagu noateral". Ja mina suutsin sellesse filmi lihtsalt täielikult ära armuda :D Eelmise nädala jooksul ma vaatasin seda filmi no 5 korda kindlasti, kui mitte rohkem. Soundtracki tõmbasin ka arvutisse :D No nii head filmi ei saa lihtsalt olla, ja et see veel tõsielul põhineb . . . Oehh, ma olen lihtsalt nii sõnatu selle filmi kohapealt. Soovitan, soovitan, soovitan!!! Aa, siis räägiks natuke sellest korterielust natuke. Ei mäleta, kas mainisin eelmine kord et meil suht selline pensionäride trepikoda. Igatahes on meil seal trepikojas üks tädi, kes passib päeval trepikojas ja laulab, kõva häälega ikka! Aa ja siis ta ei lõhna eriti meeldivalt... Ja siis naabrite juurest kuulen ma ka pidevalt mingit laulmist :D Seinad on meil kas mega õhukesed või kuulavad naabrid ülikõvasti telekat, sest põhimõtteliselt on kõik kuulda. Ja keegi neist vaatab igatahes hommikust õhtuni telekat :P Aga üks probleem on ka korteriga - nimelt meil on sipelgad. Meie toas on ja vannitoas on ka. Sellised pisikesed ja punased. Nõme. Aga noh, ega neid koguaeg ka näha pole, vahepeal eksib mõni üksik silmapiirile. Mhm, nüüd vist ongi kõik. Et siis pool tundi veel passida ja siis saab koju :)

Järgmise korrani!

blog counter

About Me

Followers