Pole vist ammu kirjutanud.

Tundub nii vähemalt. Aga ega vahepeal midagi nii tähtsat ka juhtunud pole. Vist. Ei mäleta vähemalt. Eelmine pühapäev (noh, siis kui see torm algas), siis pidime Tarmoga Räpinast Tartu poole sõitma hakkama, aga väike pisiasi oli see, et Tarmo tööautol olid veel suvekummid all. Et see tähendab siis, et sõit oli rohkem kui koomiline. Üle 50km/h sõita ei saanud (noh, kui välja arvata see kord, kui me proovisime teeservast jälle sõitma hakata, ning auto ikka üldse edasi ei tahtnud minna, ja kui juba 4s käik sees oli ja spidomeeter 80km/h näitas, meie aga vaevalt liikuma hakkasime alles :D). Ja siis pidid muidugi kojamehed ka koguaeg ära jäätuma, nii et kojamehe otsa alla tekkis mingi hullult suur see lume ja jää löga, mis kojameest aknast eemal hoidis, ja seega, see mitte midagi ei pühkinud, ja mille tõttu me vist 3 või 4 korda pidime tee äärde seisma jääma, et neid siis puhastada. Ja noh, et siis maja juurde jõudsime ikka ära (kuigi see tuli ka keeruliselt, sest Tarmo ei julgenud eriti seisma jääda, et siis äkki ei lähe enam edasi, aga nagu mingi peateed ei tahaks kah väga kinni panna, ja siis sõitsime umbes kahest ärapööramise kohast mööda, sest vastu tuli autosid ja vasakule pöörata ei saanud, ja siis kui tuli viimane ärapööramiskoht, kust veel oleks saanud maja juurde, siis ikka lõpuks Tarmo pidurdas auto seisma, ja õnneks ikka saime lõpuks minema ka sealt), nii, et siis maja juurde jõudsime ära, ja Tarmo ei julgend sinna maja ette väga sõita, et ehk on kõik kohad täis, ja ei olegi kuhugi parkida, et siis on ka jama, et selliste kummidega ja selliste teeoludega ikka väga sealt tagasi ei tagurda. Seega pidin mina minema uurima, et kuidas seis on. Esimese asjana, kui jalad autost välja sain, olid need kohe kadunud ka, sest pinda ikka üldse all ei olnud :D Ikka mitu korda püüdsin astuda, ja ikka jäin ainult autoukse toel seisma. Noh, ja sel hetkel oli vist ikka torm ka mingi haripunktis, sest vastu tuult oli võimatu kõndida. Eriti kuna mul ju absoluutselt mingit pidamist ka ei olnud (mina ei saa aru, mis tald neil tossudel on :S), ja siis ikka mingi väga mitu korda jäin lihtsalt seisma, seljaga tuule suunas, sest edasi minna ei saanud. Ja isegi kui sain paar sammu tehtud, siis ringi vaadata küll ei olnud võimalik, sest tuul ja lumi tuiskasid näkku. Nii et ma olin umbes kahe minutiga jumala läbimärg. Noh, ja siis ma lõpuks ikka leidsin mingi koha, ja läksin Tarmole seda ütlema, aga siis jäi jälle auto kinni. Õnn oli, et mingi vene noormees mulle appi lükkama tuli, sest muidu me oleksime vist siiani seal. Ja noh, lõpuks sai siis ka auto pargitud. Ja no sellist asja enam läbi ei viitsiks teha küll. Lumi on tore küll, aga ta võiks niimoodi aeglaselt liueldes ja suurte helvestena tulla, mitte sellise tormiga. Või noh, torm võib ka olla, aga siis mingil öösel, niimoodi et aknast oleks tore vaadata, aga ise ei peaks õue minema. Vot, selline seiklus siis pühapäeval. Hea oli, et mul esmaspäev vaba oli, siis oli kah ju paras torm, et ei oleks tõesti viitsinud sebima hakata, et kuidas loengutesse jõuda. Eriti kui bussid ei pidanud ju graafiku järgi ka käima. Kui täna linnas käisin, siis oli ikka rohkem kui üks kord, kui ma ennast peaaegu et selg vastu maad leidsin. Kõnniteed on ju ka paras kuumaastik, et noh, niimoodi on jäänud, kuidas see lumi seal algul ära tallatud on, ja noh, mina oma mega tossudega kõndisin nagu 1) lehm libedal jääl või siis 2) üks paras joodik. Ise ka naersin vahepeal, kuidas ma kakerdasin. Vahepeal piilusin seljataha ka, et kas on veel neid, kes minu üle naerda saaksid :D

Ok, ma vist vaatan nüüd filmi.

Tsauki :)

PS. Mingi kahtlane värk on, mul juba kaks nädalat väike palavik (et mingi 37-37.5), ja üldse ära ei lähe, seega ema nõudmisel lähen neljapäeval koju ära ja arsti juurde siis.