Aga palun

Kuna teatav isik tegi mulle märkuse, et ma enam üldse ei kirjuta blogisse, ja kuna meil muidu eriti suhtlemisvõimalust pole, siis olgu, pingutan ennast nii palju ja kirjutan, "mida põnevat siis toimub" ;) Nii et ole õnnelik ja anna endast ikka vahepeal märku :)

Okei, see selleks. Aga tõesti, mis siis toimub. Olen üle pika-pika aja jälle Tartus, juba esmaspäevast saadik. Aga ega üle nädala ei saagi olla, sest uuest nädalast algab Tallinnas praktika, seega juba ülehomme võtangi suuna sinnapoole ja sätin ennast sisse, et siis järgmine kuu aega seal veeta. Eks veits ole ikka hirmutav ka, et esiteks, viimasest korrast kui sai raadiosidet ja igasuguseid reegeleid seoses torniga praktiseeritud, on ikka liiga pikk aeg möödas, ja teiseks, ma olen üpris kindel, et ma eksin Tallinnas ära :D Aga sellegipoolest on põnev ka, kes teab mis kõik juhtuda võib :)

Vahepeal olin mõnda aega ka maal, saime isegi klassikaaslastega kokku, oli tore :) Tantsupeod elasin ka kõik ilusasti üle. See pidi küll mingi Murphy seadus olema, mis mõlemaks korraks 30 kraadised pilvitud ilmad saatis, sest no see oli ikka ulmeline. Muidu mul pole sellise ilma vastu midagi, õigemini ma lausa armastan seda, aga no tõesti, 12 tundi trenni päevas lauspäikese all pole päris minu teema, samas jälle, ma olen vähemalt väga pruun :D

Veel üks asi, mis üle pika-pika aja juhtus oli see, et sain R kokku ja kõik oli täpselt sama hea nagu vanasti, temaga on mõnus aega veeta. Ta on inimene, kellega pole ebamugav ka vaikuses istuda ... ja üldse, nii palju naernud pole ma juba ammu, ühesõnaga meeldiv õhtu oli :) Muidu on see Tartus olemine suhteliselt passimiseks muutunud, sest see põhjus, miks ma põhiliselt siia tulin, on miskipärast ära jäänud. Ehk siis tegelikult peaks mul see nädal lennusimulaatori praktika olema, aga minu kirjale pole vastatud nii et eks näis siis, millal see olema hakkab.

Hmm, mis siis veel. Aa, seda et tulge mulle Tallinna külla, palun :D Ja eriti muidugi sina, Janeli, mulle ikka üldse ei meeldi see sinu ära-mineku mõte ...

Aga jah, ma ikka ei mõista mitte midagi kirjutada, nii et Sina, kes sa nurisesid, et ma ei blogi enam, sul tuleb ikka aeg-ajalt helistada, et teada saada mis minu elus toimub ja mis veel parem oleks, kui sa ka kunagi leiaksid aega, et kokku saada :)