Pole enam ammu saanud mahti kirjutada, või pole lihtsalt viitsimist olnud. Nüüd on. Oeh, ei mäletagi täpselt, mis kõik vahepeal toimunud on. Arvatavasti tegelikult mitte midagi erilist. Olen puhanud ja niisama passinud. Päikest võtnud jne. See nädal on nüüd jälle pingelisem. Esiteks sain esmaspäeval teada, et läbisin edukalt psühholoogilise testi (36,3 punkti 40-st) ja olen oodatud reedeks vestlusele. Seejärel sain teada, et teisipäeval on mind oodatud töövestlusele. Kuna nagu nii olin suunaga Tartu poole, siis sobis see imeliselt :) Teisipäeval käisingi siis korraks seal poes (Tartus ringteel, Publix) ja öeldi, et tuleksin järgmine päev proovipäevale. Põdesin küll natuke algul, aga nagu järgmine päev selgus, ei olnud hullu midagi. See on muidugi harjumise asi, et tuleks selgeks saada mis kus on seal poes ja missugune õuna või pirni sort kannab missugust nime ;) Ahjaa, seega et siis olen nagu müüja-kassapidaja. Ja kuna see kolm tundi mis ma seal kassa taga istusin minu jaoks tapvad ei olnud (pigem isegi meeldivad, eriti kuna üks meeletult tore neiu mind aitas), siis hakkangi esmaspäevast seal tööle. "Pisut" kaugele on käia küll Raatuselt (kus ma praegu peatun), aga raha on vaja :) Ja mina, kui mitte mingi kogemuseta inimene, kes peale kauba ei oska vene keelt ka, olen rahul selle töögagi! Eile (kolmapäeval) tulingi õhtul koju ära, kuna perearsti juurest oli vaja tervisetõend tuua. Ja homme hommikul siis Tartu Lennukolledzisse vestlusele :) Olen tegelikult juba päris kindel oma sissesaamise suhtes, kuna hetkel (kui juba 2/3 konkursipunktidest on olemas) olen ma pingereas neljas inimene ja kusjuures need kolm, kes veel minu ees on, taotlevad hoopis mingit teist eriala esmaselt (arvatavasti siis piloodi oma). Seega nad saavad oma kõrgete punktidega ka pilooti sisse ja seega - olen mina oma erialal (lennujuhtimine) esimene pingereas :D Kas ei ole mitte super! Kogu see aeg, kui ma olen mõelnud kolledzisse sisse saamisest, ei ole ma olnud siiski kindel, et ma tõesti suudan pingereas nii ette tõusta, ma küll lootsin, kuid ei uskunud väga. Aga nüüd ... Hull happy tunne on peal :) Ok, ma tean, et tegelikult on üks proovilepanek veel ees (või õigemini kaks, sest Tallinnas tuleb veel meditsiinilises kontrollis ka käia, aga kuna Põlvas tundus, et mul on kõik korras, siis selle pärast väga ei põe). Aa, sellist juttu ka siis, et ma olen nüüd põhimõtteliselt Tartu inimene. Päris oma korterit veel pole, aga peaks kohe-kohe tekkima. Minu arust Tarmo ja Siim (nendega ma kolin siis kokku ;) pididki täna maakleriga kohtuma ja korterit minema üle vaatama. Eks kalliks vist jah läheb see lõbu, aga sellepärast ma loodangi ka kooli kõrvalt tööl hakata käima, sest muidu läheks see ka vanemate jaoks ikka väga kalliks! Nii, mis siis veel. Vist ei tulegi midagi hetkel meelde.
Tsau!
PS: Hullult nõme, ma nagu vaatan netist Gery Anatoomiat online's, aga nüüd miskipärast blokib ja ei taha enam näidata. Kurat, mul on ainult paar osa veel vaadata (olen jub apõhimõtteliselt 4 hooaega ära vaadanud, see on mingi 80 osa peaaegu, päris hull ju, või mis?! ;)
Liis - Kohtumine mida kunagi ei juhtunud.
2 aastat tagasi
