Heh.

Nii palju siis igasugusest südametunnistuse vaevast või midagi. Mõtlesin, et noh, mis seal ikka, tulen ikka koju ära. Helistasin emale ka, ja tema arvas et mida ma seal ikka enam olen, et tulgu juba kohe ära. Ja no nii siis juhtuski, et ma juba teisipäeva õhtuks koju jõudsin ;) Täna olen terve päev oma arvuti lõputööd edendanud, natuke on nagu ka õnneks läinud. Homme lähen käin arsti juures ka ära ja proovin siis ajaloo referaati ka tegema hakata. Reedel tulevad kõik koju ja see on üks ütlemata tore asi! Polegi nii ammu enam näinud, pealegi vennal ju nüüd uus auto ka, mis tuleb üle vaadata ;) Jah, ja siis laupäeval ballile, saab lõbus olema :)

!

Mhm, mulle kohe üldse ei meeldi see pealkirja koht, no ma tõesti ei suuda sinna koguaeg mingid märksõna välja mõelda, millega iseloomustada mu järgnevat blogi sissekannet, eriti kui ma veel kirjutamise algul ei tea, millega lõpetada võin. Noh jah, nii palju siis sellest. Tegelikult on asi nii, et noh, internetiga on siis Nõos nagu ta on, on ja nagu pole ka, täna on igatahes üks selliseid päevi kus nagu väga pole. Inernet isegi nagu oleks olemas (blogi ma ju praegu kirjutada saan) aga msn-i ei lase kohe kuidgi (kuigi Angela msn on küll sees, mulle aga viskab koguaeg mingit troubleshoot'i ette). Mhm, ma vaatan, et hetkel mul vist pole üldse netti, sest see värk, mis siin all koguaeg mu kirjutist save'ib tavaliselt, see nüüd väidab, et ta ei saa "contact" 'i, nojah, olgu mis on, loodan et lõpuks ikka saan selle teksti salvestatud.

Nädalavahetus oli tore. Kuna mul neljapäeva öö ühe pisikese intsidendi pärast suht magamata oli, siis koju jõudes (mis toimus seekord varem kui tavaliselt, juba ennem kolme olin kodus:) pikutasime pisut Kallikesega. Siis helistas Kristo ja pakkus välja, et peaks midagi tegema. Seega saigi otsustatud, et õhtul lähme Võrru piljardit mängima. Mina muidugi põdesin, olin ju varem vaid kord piljardit mänginud ja sedagi mitmeid aastaid tagasi, aga igatahes polnud põhjust. Näitasin nii mõnelegi mängus silmad ette ;) Lõpuks tulime minu juurde ja istusime pisut, teatud asjaoludel aga lõppes õhtu vist oodatust natuke varem :D Laupäeval ei teinud nagu midagi, käisime saunas ja värki. Pühapäeval oli meil peretuttaval sünnipäev ja kuna ma polnud ikka tohutult ammu enam neid näinud, siis otsustasin, et võiksime ka Tarmoga minna, eriti kuna selle pere sünnipäevad pole ju kõige tavalisemad, tehakse midagi põnevat ja värki. Seekord läksime Põlva tervisespordikeskusesse (mille ma alles nüüd enda jaoks avastasin) ja algul tegime ühe pisikese matka. Kuna seltskonnas oli ka kaks pisikest last, siis osa grupist pöördus poole tee peal tagasi, teine pool (ja meie ühes nendega) läksime veel läbi metsa ja kuidagi siis ringiga tagasi. Eksisime veel ära ka ja jõudsime otsaga sohu, aga noh, kuna kant oli tuttav, siis jõudsime kohe õigele teele tagasi. Kui lõpuks tagasi jõudsime (üle tunni läks aega) oli keskuses kaetud laud ja süüa sai mõnusalt! Eriti lõbusaks tegi meeleolu üks väike põngerjas (Anders), kellel juttu jagus oma vanuse kohta ikka lõpmatult palju :D Umbes kolme ajal hakkasime kodu poole liikuma, Kallis läks kahjuks bussijaamas maha, tal tuli ju kooli minna. Nõkku sain õnneks autoga.

Nüüd aga tagajärjed sellest jalutuskäigust on sellised, et üle poole tunni taskurätita olla ei kannata. Terve pühapäeva ju sadas õrna vihma ja oli külm tuul, nii et ega siin pole midagi imestada ka! Kallis on vist samasugune kui mina, ta nägi juba pühapäeval ära minnes kahtlaselt tõbine välja. Minul lõi eile suurem haigus välja. Nohu on ikka jah meeletult suur, tänu sellele pea ka valutab. Oleks siis vähemalt palavik, saaks kojugi minna, raviks ennast korralikult välja. Kuigi vahel on selline tunne küll, et nagu oleks ikka palavik ka, siis kraadiklaas ei näita küll midagi. Kuigi ma kahlustan, et see kraadiklaas ei näita õigesti, sest pärast seda kui mina olen teda 10min all hoidnud, siis tema on vaevalt tõusnud, nii et ei küüni 36.6-nigi vaid ainult kuskil 36.3 piires, nii et jah ;D Täna oli selle nädala viimane kontrolltöö ka, nii et oleks jumala ideaalne võimalus koju pääseda, aga südametunnistus ei luba kah niisama koju minna, aga kurat seda veel teab, äkki teen isegi homme ära :D Pealegi, meil on ju Kallikesega plaan laupäeval Vanemuisesse saja päeva ballile ka minna, nii et tuleb terveks saada :) Janeli ja Kristo meile selle plaani pähe panid (nd ju lähevad ka) ja siis tekkis mõte, et miks mitte.

Noh, olen vist juba päris palju kirjutanud, aga noh, ega midagi muud ju teha ka pole, solitaire'i ka ei viitsi igavesti mängida ;) Vaheaeg võiks juba tulla, 2.5 nädalat veel. Pean väikest plaani, et vaheaja algul kohe Pärnu minna, kui muidugi kõigile sobib. Saaks puhata! Ja seda on ju vaja, aprillis kohe eksamid tulemas ja siis - ongi lõpp! Naljakas, et ma omadega juba nii kaugele jõudnud olen. Aga hirmutav on see, et mida edasi teha, 2 kuud on veel koolis käia, aga mina ei tea jätkuvalt millega ma tahan edasi tegeleda :S Oh jah, aga esialgu püüan selle kooliga ühele poole saada, ja võimalikult hästi!

Aitab vist küll selleks korraks. Aa, seda ka, et Helenil on homme sünnipäev ja seega saab vist Atlantisesse mindud, lubasin küll, et see kuu rohkem peole ei lähe, aga tundub, et tõotab vist suhteliselt tasuta pidu tulla nii et võib küll :)

Olge siis tublid ja ärge külmetuge (sest head-pehmed taskurätid ei ole üldse odavad) :)

Valitsemine ja avalik haldus.

. . . Bürokraatial on enamiku inimeste jaoks negatiivne tähendus. Sellega seostuvad ebaefektiivsus, jäikus, ebainimlikkus ja tülikad protseduurid. Samas ei saa ükski nüüdisaegne riik hakkama päris ilma bürkokraatia ehk ametnikkonnata. . . . Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda peamiselt esindusdemokraatia põhimõtetega. . . . Föderaalriigis võib ette tulla, et osariigi või liidumaa otsus läheb vastuollu riigi kui terviku huvidega või eirab üleriigilisi õigusakte. . . .

KAS POLE MITTE PÕNEV?!?!?!
Ja seda kõike "kõigest" 30lk + vihik + töövihik, vaimustav lihtsalt!
Ma armastan ühiskonnaõpetust ja üleüldse seda meie (ja muu maailma) nii "lihtsat" riigikorraldust ja loomulikult tahan ma seda kõike nii väga teada ;D

Kaunist valentinipäeva :)


Kuigi minu tänane valentinipäev ei ole nii kaunis, kui ta võiks olla, on ikkagi tore, et see päev olemas on ;) Loodan, et kõigi teie päevad on täis armastust, kallistusi, romantikat ja lilli!

3,5 aastat (L)

Täpselt nii kaua on minu elus olnud üks meeletult hea Ingel! Täpselt 3,5 aastat tagasi tuli ta minu juurde ja küsis, kas võib mu kõrvale istuda. Lihtsalt ei kuskilt, Ingel :) Minu Ingel! Kui vaadata numbrit, siis on see ju tegelikult üsna väike (võrreldes selle n+1 aastaga mis me lõpuks koos veedame ;), aga kui palju selle aja jooksul tegelikult kõik juhtunud on. Algul ei mõistnud tema ainulaadsust ja seda, et ta Ingel on, siis sain sellest aru, kuid ei osanud teda hoida, aga nüüdseks olen lootusetult armunud ja armastan oma Inglit südame viimase sopini välja.
Praegu on armastusekuu ja mina olen ka otsast otsani armastust ja õnne täis :) Kogu aeg on selline tunne, et tahaks midagi erilist ja romantilist teha. Näiteks homme, kui saan Kallikese juurde minna. Ma ei taha, et sellest kujuneks mingi igav reede õhtu, kui 11 juba magama jääme. Mitte et see ka halb oleks, mõnus on ikka Kallikese kaisus magada, aga lihtsalt vahepeal tahaks midagi teistsugust, midagi, mis lõhuks rutiini, kui sellist. Meenub üks õhtu, kui olime kahekesi tema juures, jõime vist rummi, ja tõstsime meie ja ühise tuleviku auks tooste, rääkisime kõigest olnust ja sellest, mis veel ees ootab. See oli lihtsalt parim õhtu mu elus! Ma olin kirjeldamatult õnnelik. Just sellist õhtut ootan ma vist ka reedest ja ma ka loon sellise õhkkonna :)
Ma armastan teda ikka NII väga! Raske on kohe kirjeldada, aga eks ta vist ongi ju kirjeldamatu tunne. Sest kui sa suudad oma armastuse sõnadesse panna, siis mis armastus ta on?! See tunne on ju nii ülim, et see peaks olema võimatu. Ja just seda mina tunnengi. Mõnus tunne tuleb peale kui mõtlen, millega kõigega me oleme hakkama saanud ja millest kõigest me oleme läbi käinud. Mäletan, kuidas me ükskord aastapäeval (siis sa vist 2aastat täis) läksime Peipsi randa, leidsime mingi eraldatud rannajoone ja lihtsalt nautisime laineid ja päikest, ja sõime viinamarju. Mõnus oli. Ja siis kui ta ühel hommikul mind äratas viinamarjadega ja roosiga :) Oeh, neid mälestusi vist leiaks lõputult. Kõik temaga koos oldud hetked on olnud erilised ja ainulaadsed, ja meie telefonikõned, olid ajad kui rippusime peaaegu iga õhtu 2-3 tundi telefoni küljes :) Ei tea, keda ma peaksin tänama, et ta too õhtu just minu juurde tuli ja me tuttavaks saime. Mõnes mõttes vist Janelit, sest Janeli mind tookord sinna laadale viis ja vist just tema pärast ma tol hetkel seal istusingi. Aga äkki oli see saatus ;) Olgu mis oli, aga mina olen õnnega üle kuhjatud. Ta on minu hingesugulane ja minu Ingel ja ma igatsen teda juba meeletult. Homne õhtu saab olema üks parimaid jälle, ma luban Sulle :)

Armastan Sind Kallis, igavesti ja alati!

Mul on maailma parim mees :)



Onju?! ;D

http://www.orkut.com

Today's fortune: You have a strong desire for a home and your family comes first!

Yeah right :D

Muidugi istume neljapäeval niisama ühikas ega tee midagi, loomulikult, päris ongi nii juu! ;D Tegelikkus oli see, et lihtsalt täiesti lampi otsustasime me Tartusse kluppi minna. See oli ka muidu ajendiks, et saime teada, et Tartus on ka Kaspar, Villa, Leo ja Tamps, et noh, mõningaid neist pole ju ei-tea-mis-ajast näinud. Seega, mõeldud-tehtud! Mingi peale üheksat jõudsimegi Cassu juurde, käiku läks Old Captain, vana hea sõber ;) Mingi 11-ni olime seal ja siis kui joogid joodud said, siis kõndisime linna poole, algul Pirole ja sealt edasi tüdrukutega (mina, Anx ja Kati) Atlantisesse. Vedas ka veel, mingi tüüp jagas tasuta kuponge, millega sai tasuta sisse, nii et 60kr nagu maast leitud ;) Pidu oli hea ja muusika oli hea ja rahvast oli niimoodi normaalselt, et väga kitsaks ei läinud aga kõledat tühjust ka klubis polnud. Mõne tunni pärast vist tulid Cassu ja Villa ka, Tamps ja Leo polnud tahtnud tulla. Siis sai nendega tantsitud, ja umbes 3 ajal läksime ära. Anx läks koos Katiga taksoga Marioni juurde, et kindel olla et Kati ikka ilusasti kohale jõuab, meie läksime Cassu ja Villaga Cassu korterisse. Mingi aeg siis jõudis Anx ja järgi. Ega öösel väga magada ei saanud, mingi seletamine käis koguaeg, ja pealegi oli põrandal päris kõva magada, mingi madrats küll oli külje all, aga ma suutsin kuidagi koguaeg selle pealt maha ennast keerata :D Seega tänaseni on üks puus veel VÄGA valus ;) Järgmine päev olin kusjuures mina ainus, kes korralikult terve päeva koolis käis, mõningad meist ei jõudnud sinna üldse ;) Aga kokkuvõttes oli üks ülimalt tore õhtu ja üldse ei kahetse et niimoodi järsku sinna mindud sai!

blog counter

About Me

Followers