!

Mhm, mulle kohe üldse ei meeldi see pealkirja koht, no ma tõesti ei suuda sinna koguaeg mingid märksõna välja mõelda, millega iseloomustada mu järgnevat blogi sissekannet, eriti kui ma veel kirjutamise algul ei tea, millega lõpetada võin. Noh jah, nii palju siis sellest. Tegelikult on asi nii, et noh, internetiga on siis Nõos nagu ta on, on ja nagu pole ka, täna on igatahes üks selliseid päevi kus nagu väga pole. Inernet isegi nagu oleks olemas (blogi ma ju praegu kirjutada saan) aga msn-i ei lase kohe kuidgi (kuigi Angela msn on küll sees, mulle aga viskab koguaeg mingit troubleshoot'i ette). Mhm, ma vaatan, et hetkel mul vist pole üldse netti, sest see värk, mis siin all koguaeg mu kirjutist save'ib tavaliselt, see nüüd väidab, et ta ei saa "contact" 'i, nojah, olgu mis on, loodan et lõpuks ikka saan selle teksti salvestatud.

Nädalavahetus oli tore. Kuna mul neljapäeva öö ühe pisikese intsidendi pärast suht magamata oli, siis koju jõudes (mis toimus seekord varem kui tavaliselt, juba ennem kolme olin kodus:) pikutasime pisut Kallikesega. Siis helistas Kristo ja pakkus välja, et peaks midagi tegema. Seega saigi otsustatud, et õhtul lähme Võrru piljardit mängima. Mina muidugi põdesin, olin ju varem vaid kord piljardit mänginud ja sedagi mitmeid aastaid tagasi, aga igatahes polnud põhjust. Näitasin nii mõnelegi mängus silmad ette ;) Lõpuks tulime minu juurde ja istusime pisut, teatud asjaoludel aga lõppes õhtu vist oodatust natuke varem :D Laupäeval ei teinud nagu midagi, käisime saunas ja värki. Pühapäeval oli meil peretuttaval sünnipäev ja kuna ma polnud ikka tohutult ammu enam neid näinud, siis otsustasin, et võiksime ka Tarmoga minna, eriti kuna selle pere sünnipäevad pole ju kõige tavalisemad, tehakse midagi põnevat ja värki. Seekord läksime Põlva tervisespordikeskusesse (mille ma alles nüüd enda jaoks avastasin) ja algul tegime ühe pisikese matka. Kuna seltskonnas oli ka kaks pisikest last, siis osa grupist pöördus poole tee peal tagasi, teine pool (ja meie ühes nendega) läksime veel läbi metsa ja kuidagi siis ringiga tagasi. Eksisime veel ära ka ja jõudsime otsaga sohu, aga noh, kuna kant oli tuttav, siis jõudsime kohe õigele teele tagasi. Kui lõpuks tagasi jõudsime (üle tunni läks aega) oli keskuses kaetud laud ja süüa sai mõnusalt! Eriti lõbusaks tegi meeleolu üks väike põngerjas (Anders), kellel juttu jagus oma vanuse kohta ikka lõpmatult palju :D Umbes kolme ajal hakkasime kodu poole liikuma, Kallis läks kahjuks bussijaamas maha, tal tuli ju kooli minna. Nõkku sain õnneks autoga.

Nüüd aga tagajärjed sellest jalutuskäigust on sellised, et üle poole tunni taskurätita olla ei kannata. Terve pühapäeva ju sadas õrna vihma ja oli külm tuul, nii et ega siin pole midagi imestada ka! Kallis on vist samasugune kui mina, ta nägi juba pühapäeval ära minnes kahtlaselt tõbine välja. Minul lõi eile suurem haigus välja. Nohu on ikka jah meeletult suur, tänu sellele pea ka valutab. Oleks siis vähemalt palavik, saaks kojugi minna, raviks ennast korralikult välja. Kuigi vahel on selline tunne küll, et nagu oleks ikka palavik ka, siis kraadiklaas ei näita küll midagi. Kuigi ma kahlustan, et see kraadiklaas ei näita õigesti, sest pärast seda kui mina olen teda 10min all hoidnud, siis tema on vaevalt tõusnud, nii et ei küüni 36.6-nigi vaid ainult kuskil 36.3 piires, nii et jah ;D Täna oli selle nädala viimane kontrolltöö ka, nii et oleks jumala ideaalne võimalus koju pääseda, aga südametunnistus ei luba kah niisama koju minna, aga kurat seda veel teab, äkki teen isegi homme ära :D Pealegi, meil on ju Kallikesega plaan laupäeval Vanemuisesse saja päeva ballile ka minna, nii et tuleb terveks saada :) Janeli ja Kristo meile selle plaani pähe panid (nd ju lähevad ka) ja siis tekkis mõte, et miks mitte.

Noh, olen vist juba päris palju kirjutanud, aga noh, ega midagi muud ju teha ka pole, solitaire'i ka ei viitsi igavesti mängida ;) Vaheaeg võiks juba tulla, 2.5 nädalat veel. Pean väikest plaani, et vaheaja algul kohe Pärnu minna, kui muidugi kõigile sobib. Saaks puhata! Ja seda on ju vaja, aprillis kohe eksamid tulemas ja siis - ongi lõpp! Naljakas, et ma omadega juba nii kaugele jõudnud olen. Aga hirmutav on see, et mida edasi teha, 2 kuud on veel koolis käia, aga mina ei tea jätkuvalt millega ma tahan edasi tegeleda :S Oh jah, aga esialgu püüan selle kooliga ühele poole saada, ja võimalikult hästi!

Aitab vist küll selleks korraks. Aa, seda ka, et Helenil on homme sünnipäev ja seega saab vist Atlantisesse mindud, lubasin küll, et see kuu rohkem peole ei lähe, aga tundub, et tõotab vist suhteliselt tasuta pidu tulla nii et võib küll :)

Olge siis tublid ja ärge külmetuge (sest head-pehmed taskurätid ei ole üldse odavad) :)