:@

Miks küll on raske aru saada, et ma tahan aeg ajalt ka kodus olla. Ja see aeg ajalt ei tähenda seda et ma mingi kaks nädalat peaksin kodust eemal olema ja alles siis kodu tahtma. Ei! See tähendab seda, et kui mul on võimalust koju minna, siis ma seda paari päeva pärast ka teen. Eriti siis, kui mul pole seal "kuskil mujal" mitte midagi päev otsa teha. Ja see kõik ei tähenda seda, et ma ei hooliks ja ei ma ei tahaks koos olla - OO EI! Ma lihtsalt ei saa 24/7 igal vabal hetkel nagu kutsikas ruttata selle õige juurde. MA TAHAN KODUS KA OLLA! Ja ehk tundub "sulle", et kolm päeva sinu juures olekut ei vääri koduigatsust, kuid "sina" ei mõista seda, "sinul" ei ole sellist tunnet, aga minul on, seega sa ei tohi mind hukka mõista asja eest, mida sa ise ei mõista! "Sa" ise oleksid võinud täpselt sama moodi see nädalavahetus minu juurde tulla, aga sa ei tulnud, ja ma ei mõista sind hukka sellepärast, ma isegi ei ole sulle mitte midagi ette heitnud, aga sina pead. Oeehhhh. Raske on raisk! Ma olen seda juba varem mõista andnud ja teen seda ka edasipidi, et kodu on koht, kuhu ma lähen kui mul on võimalust, mitte küll siis kui me pole tõesti ammu näinud vms, aga kui me oleme juba mitu päeva koos olnud, ja kui mul pole tõesti "sinu" juures midagi teha, siis ma lähen koju, sest seal on mul tegevust, seal ma saan vabalt olla, seal mul on ka päeval midagi teha ja kellegagi rääkida. Palun püüa sellest aru saada, ja kui ei saa aru, siis vähemalt ära süüdista mind selles, et ma ei taha koos olla!

KÕIK!
Seda tahtsingi öelda.
Ja kes mitte millestki aru ei saa, siis ei peagi aru saama. See on rohkem nagu sellele ühele inimesele!

Mhm.

Siuke pisike moss-moss tuju on. Või noh, rohkem nagu selline nukrameelne. Tahtsin Kallile helistada, aga tal telefon väljas, raudselt on jälle mingi aku tühi vms :( Väga nõme iseenesest, sest ma pole temaga juba ammu saanud rääkida. Aga jah, no mis sa teed. Eile sai Janeliga natuke võetud ja ühte filmi vaadatud, mis algul tundus olevat jube keeruline ja arusaamatu, aga mis lõpuks muutus jube huvitavaks ja kusjuures lõpus said kõik surma, mis oli natuke häiriv, aga noh, ega kõik filmid ei saagi vist õnnelikult lõppeda. Ja eile öösel pidin üksi olema, mis oli nõme, sest mulle ei meeldi täiesti üksi kodus olla, keegi võiks ikka seltsiks ka olla (noh Janeli oli, aga ta läks ju ära ;D). Ja täna olin ka suht kaua aega üksi, mingi aeg isa tuli, aga ta magas ka suht terve päev, nii et siuke üksik tunne on terve päev olnud. Ema peaks ka nüüd iga hetk saabuma (ei saagi aru, miks ta alles nii hilja jõuab). Aa, seda et inglise keele eksami tulemuseks sain 78 punkti, mis on iseenesest väga hea tulemus kui mõelda sellele, mis ülesanded seal olid (loe: mitte üldse kerged!). Aa, ja siis selline nnõme lugu on ka, et ostsin enda telefonile mälukaardi, aga see raisk ei taha minu telefonis üldse funktsioneerima hakata. Igavene jama! Ja seeliku ostsin ka lõpetamiseks ära. Midagi erilist ei ole, tavaline must seelik. Mu riietus ongi suht tavaline, aga noh, vahet pole. Eriti ei rõhu sellele lõpetamisele. Kurat küll, emagi võiks juba koju tulla, siis oleks kellegagi rääkida. Homme tuleb perearsti juures ära käia ja saada viimased tõendid selle kohta, et ma ikka olen kõlbulik Lennukolledzisse astumiseks. Ai kurja, ma ei tea kui ma neid katseid ei läbi ja sisse ei saa, siis on ikka jube jama küll. Aa, seda et keegi tööd ei taha mulle pakkuda/soovitada, jubedalt oleks vaja! Mis siis veel. Teate mis, ma loen juba oma viiendat või kuuendat korda raamatut "Tuulest viidud" ;) Paar päeva tagasi vaatasin filmi ka jälle (samuti mingi viies või kuues kord). Sellest teosest ei saa mulle ikka vist mitte kunagi küll, see on lihtsalt nii hea. Kallis pidevalt nöögib, et ma peaks juba leheküljenumbri järgi teadma, mis selles kohas juhtub, aga näed, ei tea veel kõike. Ma ootan juba reedet :) Siis saab Janeli lõpukal käia, ja siis tuleb õde koju ja siis ongi juba peaaegu nagu kõik. Naljakas. Igasugused lõpud tulevad alati nii ootamatult. Ja tihtipeale võtab lõpu arusaamiseks tohutult palju aega. Aga ma loodan et uue algusega nii kaua aega ei lähe. Natuke kardan seda, et lähen uude kooli, kus kõik on võõras ja kõik näed on võõrad :S Nõkku oli hea minna, siis oli ju Kati ka, aga jah . . . See on see suureks saamine :P Ma ei oska enam midagi kirjutada, aga midagi muud ka ei oska teha. Jama. Kallis võiks telefoni sisse lülitada. Ja ema võiks tulla. Ja üldse võiks palju asju olla ja niisama palju asju olemata olla. Oeh, ma hakkan juba mingit filosoofilist panema. See ei ole hea märk. Ma siis säästan teid piinast ja lõpetan selleks korraks blogi ära.

PS: Pöidlad pihku et matemaatika ja kirjandi punktid head tuleks :D

LOKILAMMAS :D

Noh, algas see siis sellest, et mul oli eile õhtul igav. Ja noh, nii ma siis need asjandused pähe keerasingi ;D Ja miskipärast ei arvanud üldse, et mul kohe nii tugevad lokid pähe jäävad :D Aga noh, nii ma igatahes hommikul ärkasin :)
Aga kuna mul kahjuks digikat käepärast ei olnud hommikul, siis peate leppima webcam'i pildiga ;D

19

Ongi 19 olemas. Järgmine aasta siis kolmas kümme hakkab juba jooksma ;D Ei noh, mis seal ikka. Eile midagi väga erilist ei teinud. Õhtul tuli Siim (ta ju sai LÕPUKS ometi sõjaväest välja) ja siis kutsusime Janeli ka ja grillisime vaikselt. Noh nii palju ütlen, et kõigil ei olnud hommikul nii hea olla nagu minul ;) Aga mul on praegu see jamamine, et kuna tahan sügisel minna õppima Tartu Lennukolledzisse, siis tuleb mul oma eestvedamisel läbida suur-suur hulk erinevaid uuringuid. Eile käisingi kõrva-kurgu-nina arsti juures ja siis kopsuröntgenis ja täna silmaarstil. Kurat, nad nõuavad hullult raha juu. Siis tuleb veel laboris veretest teha, siis tuleb veel EKG, audiogramm ja kopsude tippvoolu mõõtmine läbi käia, ja noh siis veel mõned uuringud, mida mu oma perearst saab ka teha. Ühesõnaga hull sebimine. Aga noh, tahe kooli saada on suur, nii et mõne uuringu taha see küll ei jää!

Täna tuli mingi hullem väss peale. Naljakas, ega ma siis öösel nii vähe ka magada ei saanud (kuigi vaatasin päris kaua telekat ja hommikul tuli varakult bussile minna), aga jah. Mingi ühe ajal lõunal läksin magama ja kell neli oli suhteliselt raske ennast voodist välja ajada ;) Feliks suutis mingi aeg veel mul lille ka koos vaasiga laua peal ümber ajada, aga ma olin NII väsinud, et ei viitsinud seda ka isegi koristada, pealegi ma vaatasin, et Feliks hakkas ise laua pealt vett ära limpsima ;D Mina ei saa aru, miks ta ei võiks tavalist vett juua vaid peab alati lillevaasist vett jooma, mis too siis nii erinev on?! A noh, ta ongi mul selline imelik, kaifib higihaisu jms ;D Jah, Feliks on ju ka nüüd 11 aastat vana, päris palju juba kassi jaoks, aga möllab ja jookseb ringi ikka nagu kassipoeg :) Ta on mul ikka kõige parem, minu pisike ;)

Ok, mis ma siis veel räägin. Igav on tegelikult. Loodan, et homme on hea ilm, saaks päikest võtta või midagi. Ei viitsi homme midagi rabeleda.

Tsauki siis!