Nonii.

Käisin täna arsti juures, kolm rohtu pandi peale nii et nüüd on ikka lootust, et käega saab kõik korda, nägigi juba päris kole välja. Nii et nüüd kreemitan ja võtan tablette ja loodetavasti on nädalaga kõik jälle korras :)

Täna avastasin, et ma pean ju nüüd hakkama Ülenurmel koolis käima (Lennujaamas), mis on küll tegelikult natuke nõme, sest autot mul ju pole. Seega tuleb kas leida tore kursakaaslane või siis tuleb hakata bussiga edasi-tagasi loksuma, mis iseenesest võib vägagi kulukaks osutuda. Nii et jah, see on küll jama nüüd. Eriti nt siis, kui miskipärast peaks mõni vahepealne loeng ära jääma, siis ei ole enam sellist asja, et lähed oled kodus selle aja, nüüd passi seal Lennujaamas. Tuleb vist hakata läpakat koguaeg kaasas kandma. Loodan, et meie omadest (lennujuhid) ikka käib keegi autoga ka ja siis saab kuidagi komplekteerida ja kokku leppida.

Nüüd siis ongi vähem kui nädalake veel kui ennast uuesti Tartusse elama asutan. Arvatavasti siis pühapäeval või esmaspäeval sõidangi sinnapoole ära. Kool algab küll alles neljapäeval, aga no mis seal ikka ;) Loodetavasti nädalavahetus tuleb vahva, vähemalt sama tore nagu seda oli eelmine reede :D Ühesõnaga, loodame et tuleb edukas ;)

Kohe näha, et keha on selle kuumusega ära harjunud. Nüüd kui mul on toas 20 kraadi ainult (noh, eks see ole muidugi mu enda viga ka kuna ma akent koguaeg lahti hoian, muidu oleks vast ikka soojem) on toas kohe täitsa külm, tuleb kohe korralikult riideid selga otsida. Aga vähemalt on magada hea, saab paksu teki alla ronida ja ei ole mingit kartustki, et palav hakkab.

Aga nüüd tuleb veel mõned tegevusetud päevad üle elada ja siis! Ei tegelikult polegi nii igav, päeval loen tihtipeale raamatut. Võtsin jälle Tuulest Viidud kätte, sest avastasin et pole enam päris pikalt lugenud. Enam ei mäletagi, mitu korda mul see raamat on juba läbi loetud, vast kuskil 5-6 korda, nüüd saab ka kohe läbi jälle. Aga isa andis mingi teise raamatu ka, Uni Algavas Udus, talle olevat väga meeldinud. See on ka hea paks raamat, nii et siis on Tartus ka lugemist kui aega saan.

Eile õhtul kondasin niisama mööda internetti ringi ja siis sattusin orkutis mingi anekdootide kommuuni peale ja oh issand, kus ma siis lõkerdasin siin omaette, kell kaksteist öösel :D Naljad ei olnud võib-olla isegi mitte nii naljakad, aga mul tuli lihtsalt mingi naermisehoog peale, kus ma lihtsalt ei saanud pidama ja pisarad olid silmas. Mul vahepeal juhtub nii, mis teha olen selline imelik :D Mäletan, kuidas ma kunagi Krootusel kellegagi kõndides (vot ei mäletagi, kes see oli, äkki olid tüdrukud) hakkasin mingi lause peale niimoodi naerma, et ma u 5 minutit olin täielikult naerukrampides ja pidama ei saanud. Ja mida rohkem ma aru sain, et mul pole enam millegi üle naerda, aga ma ikkagi veel naeran, seda rohkem see mind naerma ajas ja nii ei saanudki pidama. Vähemalt oli teistel naljakas vaadata. Mulle ju meeldib nalja teha, onju Janeli ;) Äkki teen see nv ka nalja ;D

Aga jah, see selleks. Võtangi nüüd äkki raamatu kätte. Kell on nii vastikult vähe veel, tavaliselt ma ärkan alles selle aja peale, aga nüüd tuli vara üles tõusta, et arsti juures käia. Ja nüüd tundubki, et pool päeva oleks justkui selja taga juba, aga võta näpust.