Angiin

Selline oli siis diagnoos, aga see mind ometi maha ei murra. Mõned päevad kõrget palavikku, paar päeva ülivalusat kurku ja nüüd veel peaaegu nädalane antibiootikumikuur ja poleks justkui haige olnudki ;) Põhimõtteliselt juba reedest saati on selline tunne, et enam ei suuda paigal istuda ja niisama passida, tahaks miskit teha ja lõbutseda. Aga see nädalavahetus oligi üle PIKA-PIKA aja selline mitte-millegi tegemiseks. Aga eks seda oli ka vaja, äkki nüüd organism taastus pisut ja sai jõudu juurde, et enam haigeks ei jää. Ma üllatan ikka iga päev ennast kui positiivseks inimeseks ma muutunud olen, et eriti miski väga lihtsalt mu tuju alla ei vii. Varem pole sellist asja justkui olnud. Ja mis siis, et alati ei ole asjad nii, nagu mina sooviksin, aga ilmselgelt see pole ju veel maailma lõpp ja päikest on siiski palju rohkem kui pilvi ;) Tore on niimoodi! Olen enda jaoks raamatukogu uuesti leidnud. Suhteliselt lühikese aja jooksul olen läbi võtnud nii Uhkuse ja Eelarvamuse ja nüüd paar päeva tagasi lõpetasin ka Vihurimäe. Ja nüüd, pärast pikka hoovõttu, tegin lõpuks selle teo ära, et võtsin Sõrmuste Isanda esimese osa kätte ja alustan selle triloogiaga. Ja kuna ma olen kuulnud, et see pidi olema veel parem kui filmid, siis mu ootused on igatahes kõrged. Lugemine on mõnus :)

Muideks, praegu meenus, et perearst soovitab mulle juba teist korda, et mul tasuks üldse mandlid ära lõigata, ei tea kas tuleb see nali tõesti millalgi ette võtta ..

Lõpetuseks siis natuke ATC nalja ka ;)