London

No nii, nagu lubatud, siis tuleb järgmine postitus pärast järjekordset reisi. Pärast ülimat toredat jaanilaupäeva Hagudil koos meeletult toreda seltskonnaga saabus ülimalt raske hommik. Oma osa mängis selles tarbitud alkohol, ühe tunni pikkuseks jäänud ööuni ja vajadus juba enne kella seitset ärgata, et võtta rongiga suund Tallinna poole. Seda siis selleks, et juba kell 12 olla Ryanairi lennuki peal teel Londonisse :) Mingi ime läbi ma siis tõesti sellele rongile jõudsin, kodus veel viimased asjad kokku ja siis tellisin takso, et lennujaama suunduda. Seal kerge hommikueine R-kioski kabanossi näol ja siis jõudsid ka juba reisikaaslased Janeli ja Mari. Pagas ära antud, natuke ootamist ja minema me lendasimegi ning natuke vähem kui kolm tundi hiljem võttis meid vastu soe päikseline Inglismaa :) Kuna meie lend viis meid Stanstedi, siis tuli leida võimalus kuidas Londonisse jõuda, kõige sobivamaks transpordi liigiks osutus ekspressrong, mis meid öömajale päris lähedale viis. Kohale jõudes natuke orienteerumist ja umbes 30-40 minuti pärast jõudsimegi maja ette, kus meil ühes korteris üks tuba oli broneeritud.

Selline koht siis oligi. Ümbruskond oli muidugi "huvitav", pärast kaasas olevast teatmikust lugesime ka, et tegemist on pigem sellise immigrantide piirkonnaga, aga samas oli koht tegelikult täitsa mõistlikus asukohas, tsoon 2 (ehk siis metrooga sõites tuli ainult kahe tsooni vahelt sõita) ja kõik eluks vajalik (metroopeatus, pood, McDonald's, apteek jne) olid ka kõik käe-jala juures. Pakkisime mõned asjad lahti, käisime vist poes ära ja siis otsustasime linna minna uurima. Esimeseks sihtkohaks valisime Tower Bridge.

 Oli ikka võimas ja ilus küll, kuigi pean mainima, et see sinine värv oli veider minu jaoks, ei läinud nagu selle betoon ja kivist osaga üldse kokku, aga noh, ju siis peab :D Veetsime mõnda aega seal ja siis hakkasime kodu poole jalutama kuna kell hakkas juba päris palju saama ja unetunde polnud jätkuvalt lisandunud pärast seda jaaniööd. Mind hakkas lisaks kõigele vaevama ka valus kurk, mis arvatavasti oli tulemus sellest, et ennast eelneval ööl alla sadanud vihmast teps mitte häirida ei lasknud. Ühesõnaga kui lõpuks korteris voodisse jõudsin, siis olin Janeli ja Mari jutu järgi vist 5 sekundiga magama jäänud, mis minu puhul on ikka väga märkimisväärne. Järgmisel päeval oli äratus kohaliku aja järgi umbes kella 10st või noh äratust vist polnudki, siis hakkas lihtsalt uni ära minema. Selleks päevaks oli plaani võetud Big Ben, Westminster Abbey, Buckingham Palace, Hyde Park ja kui aega veel üle jääb, siis avastada Oxford Street'i shoppamisvõimalusi.

Sellest päevast jätsid kõige sügavama mulje Big Ben, lihtsalt selle pärast, et ma ei oskand absoluutselt ette kujutada, et see NII suur ja massiivne on. Ja teiseks Hyde Park, sest see oli lihtsalt nii mõnus ja roheline. Tekkiski lihtsalt tahtmine mingi tekk laiali laotada ja päev otsa seal piknikku pidada. Ilmaga meil muidugi vedas tohutult. Ikka räägitakse Inglismaast kui hallist ja vihmasest paigast, meil aga õnnestus olla seal ajal, kui viiest päevast neljal paistis koguaeg päike (viiendal oli hommiku poole vihma aga pärastlõunaks tuli ikka päike välja) ja temperatuur oli umbes 25 kraadi ümbruses, nii et korralik suvi. Hyde Parkist siis suundusimegi Oxford Street'ile, seal käisime ja ostsime ka esimesed nipsasjad suveniiripoodidest, pluss võtsime suuna juba Dublinist tuttavaks saanud Primark'i poodi. Kuigi ma olin Marile ja Janelile eelnevalt rääkinud, et see on pood, kus saab tõesti hulluks minna, sest kõike on lihtsalt NII palju ja hinnad NII odavad, siis nad ilmselgelt ei osanud ikka seda oodata, mis seal lõpuks neid ootas. Ja kuigi mina olin selles poes alles kuu aega tagasi käinud, siis sain ikkagi suure koti täie uusi hilpe, mis mul enam kodus kappi ära mahtuda ei taha :D Pärast väsitavat shoppamist läksime keha kinnitama Pizza Hut'i, kus oli selline kokkusattumus näiteks, et meie kõrvallauda paigutadi täiesti juhuslikult samuti eesti seltskond :D Kõht täis, liikusime kodu poole, panime asjad ära ja siis läksime toidupoodi varusid täiendama, sel õhtul istusime oma pisikeses toas oma pisikese laua taga ja jõime rummi ja muljetasime :D Järgmine päev algas taas vist umbes 10st, selleks korraks olime endale plaani lisanud London Dungeon'i ja London Eye külastamise ja juhul kui aega jääb siis ka Madame Tussaud'i vahakujude muuseumi.

Kuna London Dungeon'is toimus pigem selline pidev etendus, siis seal pilte ei teinud, aga elamus oli tore ja soovitaks kindlasti teistel ka külastada, kes Londonisse lähevad. London Eye oli ka muidugi tore, aga kujutan ette, et sinna võiks tegelikult pimedas minna, sest siis oleks see vaade lihtsalt nii palju rohkem lummav. Nende kahe tegevuse (pluss veel söömine, kohalik kuulsus fish and chips, mitte midagi erilist minu arust, aga noh ma pole ka tuntud kui kõige parem sööja :D ) peale läks aga nii palju aega, et vahakujude muuseumi otsustasime laupäevaks jätta, eriti kuna olime reede õhtuks kokku leppinud kohtumise Tim'i (noormees Londonist, kellega ma jaanuaris Tallinnas tutvusin ja kellega siiani suhelnud olime) ja ühe tema sõbraga. Suundusime siis koju, kõik pesust läbi, paar rummikoksi, et inglise keel ikka paremini suust välja tuleks ja suundusimegi tagasi linna. Oli igati tore õhtu, käisime kahes erinevas pubis (kahjuks Dubliniga ei andnud kohe üldse võrrelda, sellist elamust ma Londoni ööelust ei saanud) ja lõpuks sõitsime taksoga koju tagasi (minu elu kalleim taksosõit, 26 midagi naela, aga noh, ühistransport lihtsalt ongi Inglismaal ebanormaalselt kallis). Laupäeval oli äratus natuke hilisem, umbes kella ühest vist jõudsime Madame Tussaud'i järjekorda, mis oli ikka päris korralik, aga samas liikus ka päris kiiresti. Millalgi siis jõudsime sisse ja hakkasime avastama. Rahvast oli tohutult, nii et ainult vahakuju üksi pildile saada oli paras katsumus. 

Enamus kujud oli ikka päris tõetruud, samas mõne puhul vaatasid ja ei tundnud inimest ikka kohe kuidagi ära, nt Beyonce või Emma Watson, aga üleüldine emotsioon oli siiski positiivne. Lisaks tavalistele kujudele, oli ka veel õudusteruum (erinevad kujud, mis näitasid Inglismaa verist ajalugu ning lisaks oli veel osa, kus oli tehtud justkui mingi hullumaja laadne koht. Seal jooksid ringi näitlejad, kes sind ehmatasid ja olid muud moodi rõvedad, mulle igatahes meeldis) ning nö taksosõit (või noh nagu rongisõit) mööda erinevaid kujusid ja asju, mis sulle Inglismaa ajalugu tutvustasid. Need kaks viimast atraktsiooni olid vaata et lahedamad kui need kujud isegi :D Pärast muuseumist lahkumist läksime vist jällegi Oxford Streetile natuke veel poodidega tutvuma, aga rohkem jalutasime niisama mööda tänavat ning mingi hetk liikusime koju, kus oli plaanis viimased rummiperad ära juua, mis Tallinna Lennujaamast sai kaasa võetud ja tagasi neid ometi viima ei hakka :D See õhtu kujunes lõpuks üpris pikaks ja juttu jätkus kauemaks. Pühapäeval tahtsid tüdrukud uuesti Primarki minna avastama, minu jaoks tähendas see muidugi umbes kahe tunnist passimist, sest olgugi, et ma leidsin veel asju mida osta, siis sai mul see umbes tunniga tehtud, samas kui Janelil ja Maril läks vist vähemalt kolm tundi. Pärast käisime veel söömas ja siis koju tagasi ja pakkima, sest esmaspäeval oli äratus juba kell 2.30 öösel, et kella poole viieks lennujaama jõuda. Raske oli, aga hakkama saime. Natuke passimist lennujaamas, 2.5h lendu ja olimegi tagasi armsas Eestis, kuhu ka vahepeal õnneks suvi oli jõudnud. Koju jõudes jätsin kohvri keset tuba ja suundusin otsejoones magma ja nii meie reis lõppeski :)

Oli tore, aga tuleb tunnistada, et mingit väga sügavat muljet mulle London ei jätnud, et kui näiteks Dublinisse ma läheks homme päev tagasi kui võimalust oleks, siis Londonisse ilma põhjuseta enam mitte.