Algus.

Nonii, esimene nädal Tartus siis seljataga ja esimesed kolm päeva kooliski juba käidud. Ja noh, ütleme nii, et unetunde on kõvasti vähemaks jäänud :D

Aga räägiks siis kõigepealt koolist. Hommikuti tuleb siis tee ette võtta Ülenurmele, mis iseenesest polegi nii hull enam, sest juba esimesel päeval sai ühe kursavennaga kokku lepitud, et tema autoga saab nii sinna kui tagasi. Nii et hommikul jalutan Mäki parklasse ja pärast loenguid saan autoga uuesti sinna tagasi. Mingi benaraha ta pidi ka välja mõtlema, aga see peaks igatahes minu jaoks soodsam olema, kui bussiga käimine, sest üheotsa pilet bussiga on 15 krooni ja väike matemaatika näitab, et kuus kuluks u 600 krooni, mis on ikka piisavalt ulmeline summa selle kõrval, mis ma varemalt linnaliini peale kulutasin (120 krooni kuus). Loengud tunduvad ka esialgu päris normaalsed olevat. Ainuke nõme asi on see, et seal ruumides on praegu kuratlikult külm, nagu tõsiselt, kõik need kolm päeva olen ma külmetanud. Süüa tuleb ka kaasas kanda, sest kohvikut lennujaamas enam pole, seega kui ei taha just nälga surra, siis tuleb ikka õhtuti välja mõelda, mida järgmine päev karbiga kaasa võtta ;) Kuna meil on nüüd 7 liikmeline grupp loengutes (lennujuhid), siis on mõnes mõttes natuke hubasem olla, et õppejõud teavad kõiki nimepidi ja me ise ka omavahel suhtleme koguaeg. Täna pakutigi juba välja, et me neljapäeval kuskile pubisse istuma läheksime koos ja saaks veel nii mõndagi üksteise kohta teada. Sest tegelikult on ju nii, et meie kursuselt, kes alustas 2008 aastal, on praegu lennujuhte selles grupis ainult 4, peale meie on veel üks esmakursuslane, kes sai kohe võimaluse erialaõpingutelt alustada, siis on üks meist varem õppima asunud noormees ning siis on veel üks neiu, kes ei olegi tegelikult nagu Lennuakadeemia tudeng vaid tema saadeti meile AS Lennuliikluse koolituselt. Ühesõnaga, et siis tutvumist on. Ahjaa, seda ka, et täna meid hirmutati päris korralikult, et on väga suur oht, et paljud meist enam peale kevadsemestrit tudengid ei ole. Et siis kevadel meil algab torni-simulaatoriõpe, mida aga paljud ei läbi ja seega ka kukuvad automaatselt koolist välja, et jah, päris karm. Aga hoiame pöidlaid ja loodame, et Kaia hakkab lõpuks ometi korralikult õppima, vist oleks viimane aeg ;) Nii, koolist vist ei oskagi hetkel rohkem rääkida.

Kui nüüd nende unetundide juurde tagasi tulla, siis need kaovad enamasti nädalavahetuse arvelt. Näide: reede öösel sai magama kuskil peale kolme (täpset kellaaega ei oskagi öelda, aga loodetavasti ikka ennem nelja hommikul :D), laupäeval puutus minu pea patja kella kahe paiku ning eile (pühapäeval) sain ma kella ühest magama, kuigi ma teadsin, et järgmine päev on koolipäev ja tuleb kohe vastikult vara ärgata (7.30 :P), aga ikkagi ei saanud varakult voodisse, ikka oli vaja mingi film veel enne ära vaadata ;) Nii et jah, täna loodan tublim olla (A) Aga seda mainiksin küll, et üks ütlemata tore nädalavahetus oli. Reede oli tipp, siis juhtus nii mõndagi meeldivat, peale selle sai veel msn-s ka üks tore jutuajamine maha peetud, millel võivad ka tulevikus toredad tagajärjed olla ;) Laupäeva päeval vedelesin küll suhteliselt terve päeva voodis, aga enne südaööd tuli sammud jälle klubi poole seada, seal sai häid sõpru näha, keda pole juba teab mis ajast kohanud. Ja eile oli selline kvaliteetaeg iseendaga :) Uus nädalavahetus ei tõota ka midagi "paremat", nimelt on Kati sünnipäev reedel, mis ma usun, tuleb minu jaoks üks parimaid, sest lõpuks ometi saan ma ilma draamata sünnipäeva läbi elatud (vähemalt kõik eeldused selleks on olemas). Sest kui ma nüüd mõtlen ükskõik millisele viimasele Kati või Janeli sünnipäevale, siis noh, isegi kui algus on hea olnud, siis mingi hetk on ikka asi käest läinud. Õnneks-õnneks-õnneks ei saa seda nüüd enam juhtuda! :)

Nii, mis siis veel.

Ma olen aegajalt puntras omadega, et mõtlen vist asju üle natuke. But I can't help it ... Et nagu, vahepeal läheb aega mööda ja ma juba suudan selgemalt mõelda, aga siis juhtub jälle midagi, nagu ka see nädalavahetus, ja siis on mu mõtted jälle täiesti valedes kohtades, ja ometi ma ootan neid "juhtumisi" ... Oh jah, aga kõigele vaatamata, on mul ikkagi naeratus näol :)

Ma ükspäev mõtlesin, et kui saaks olla vaba ja vallatu niimoodi, et siiski on igal õhtul keegi, kes sind oma kaissu võtab lihtsalt niisama, siis oleks elu üks lust ja lillepidu :D Sest lihtsalt ülekõige ma tunnen puudust kaisus magamisest, no see on lihtsalt nii mõnus ju :D Aga no eks ma lepin nende väheste kordadega ka :D

Aga nüüd on juba vist päris pikalt kirjutatud ja natuke midagi sellist ka, mida ehk poleks pidanud, nii et ma nüüd igaks juhuks lõpetan, kurat teab, kes seda blogi loeb ja võib-olla mõni ei peaks kõigest teadma ;)

Et siis tsau, järgmise korrani :)




Täna ärkasin vara, pool üksteist on vara minu jaoks . . .

Mu päevad on pikad, usu ööd on veel pikemad,
aga mul pole viga, võin öelda saan endaga hakkama!
Ma unistan Sinust ja hea on nii
ja ma tunnen, et Sa võiksid olla siin . . .