Hetk.

Kui pettumused on ainukesed, mis pettumusi ei valmista,
sa kallistades tuult haagi lahkuvale vedurile sappa oma tusameeletalved.
Ja jaamapuhvetis ainukeses, kus iial rõõmu ei valmista kurb üleeilnekeeks,
sul täna kaetud on linaga laud, mis tuleb ei tea - oodata, oodata!

No ma ei mõista, kuidas saavad ühel inimesel tulla pähe sellised ideed, ja siis need nii heaks lauluks kirjutada?! Noh jah, selline mõte kerkis siin hetkel Dagö't kuulates. Aga muidu asjast nii palju, et kool algab varsti, mis on iseenesest ülitore. Oma vanast töökohast tulin ära, kuna edaspidi oleks liiga kaugele käia olnud, ja noh, ega tüütas ikka ära ka selline graafik et põhimõtteliselt igapäev olin ma kella 10ni õhtul tööl, seega koju jõudsin alles 11ks, ja hommikul/lõunal jälle tööle. Nõme. Nüüd käin nädalakese koolis ära ja siis lähen uude kohta, hakkan selleks nõmedaks inimeseks, kes alustab telefonikõnet sõnadega: "Tere, olen Kaia Palm siit-ja-sealt, on teil hetk aega rääkida?". Aga see töö sobib ideaalselt mulle töö kõrvale, nädalas on vaja min 3 õhtut kohal käia (kesklinnas muideks), tööaeg on kella 5st kella 9ni õhtul, ja isegi kui müügitulemused on halvad, siis min palk on garanteeritud. Nii et mina olen esialgu rahul :) Aa seda, et LÕPUKS on siis ka meie korteriotsingud lõppenud! Pesitsen siis nüüd aadressil Tartu Jaama 183 (korteri numbrit veel ei tea täpselt, pole küsinud, kuna ise seda asja ei ajanud). Aga jah, et võtmed on käes (Tarmo käes siis ;) ja leping alla kirjutatud, ja homme lendan mina oma kottidega (mida ei ole üldse mitte väha :$) sinna sisse :D Ma vist ei taha küll enam korteriotsingutega tegeleda sel ajal, kui seda teeb umbes veel pool linnaelanikke, see oli jube! Aga jah, nüüd õnneks see jant läbi. Hmm, mis siis veel. Ei teagi, eks kui järgmine kord kirjutan, siis juba on millest rääkida (uus kool, uued inimesed, uus kodu jms).

Nii et nägemist selleks korraks.