Leidsin lõpuks aega paar sõna kirja panna. Kuigi nüüd, kui pole nii pikalt enam oma tegemistest kirjutanud, siis läheb pisut raskeks. Sest palju on juhtunud, või samas, mitte midagi nii erilist. Sess on lõpuks läbi, nii et veebruari teise nädala alguseni on üks suur puhkus ainult (ainult tööl peab käima). Aa, uue korteri otsimisega tuleb ka tegeleda. Uus läheb siis käiku sellepärast, et Janeli tahaks ka meiega ühineda (seega tuleb 3-toalist otsima hakata) ja kommunaalid ja üür üldse on mõttetult kallid siin korteris. Sest kui me hetkel maksame 4000 üüri, pluss veel umbes 1500 kommunaali, aga 3-toalise saaksime ka umbes 3500 krooni eest (pluss veel kommunaalid), siis pole ikka mõtet ennast lolliks maksta, või mis. Mhm. Mis siis veel. Avastasin just, et ma pole ikka väga ammu kirjutanud, ja et vahepeal on tõesti väga palju juhtunud (Rootsi reis, jõulud, aastavahetus, paar muud istumist jne). 
Rootsi reis oli kindlasti üks väga toredaid asju, mis viimasel ajal ette on võetud. Mina, Tarmo, Inz ja Laura siis võtsime selle kruiisi ette. Ja selliseid kolme pingevabat päeva polnud ammu olnud. Lihtsalt ülivõrdes hea seltskond, head naljad, hea ajaveetmisviis! Mis siis, et me Rootsis tegelikult mitte kuhugi ei jõudnudki, see polnud üldse tähtis, meil oli lõbus ikkagi ;) Uue aasta võtsime ka sama seltskonnaga vastu ja oli samuti üüratult tore, aeg justkui lendas! Jõuludest ei hakka rääkimagi, need on alati super! Sest sellist peret annab vist tikutulega otsida - ma ei suudaks mitte midagi välja mõelda, mis võiks veel paremini olla! See oli vist eelmine nädalavahetus, kui maal olime, ja mõtlesin omaette, et mul on ikka nii super vanemad! Mhm, see selleks siis. Mõte jooksis kokku. Ei tule enam mitte midagi meelde, millest võiks kirjutada. Eile, kui Tarmo vanemate juures maal olime, siis mingi hetk lõuna ajal istusime mõlemad arvuti taha ja hakkasime telekamänge arvutist mängima :D Ja oi me istusime kaua seal :D Nii mõnedki mängud said lõpuni mängitud (Adventure Island 3, Chip & Dale jms). Täiesti jube, kuidas selline asi võib hasarti viia ;D Aga jah. Ega vist muud tarka väga enam välja ei pressi, nii et ma nüüd lõpetan.
Ps. Ajab marru, et kui kunagi väga ammu, üks täiesti võõras inimene, on teinud sulle väga haiget, niimoodi, et see on jätnud jälje sinu ülejäänud ellu, ning et sa ei saa seda enda peast enam välja, ning et sa muudkui piinad ennast sellega, kuigi see ei oma enam mingit tähtsust. Sa siiski põlgad seda inimest, kuigi sa temast mitte midagi ei tea, ning et ta ei ole enam mitte mingil moel seotud sinu eluga, sa siiski ei salli teda silmaotsaski. Mhm, mulle ei meeldi see. Ma tahaks selle peast minema pühkida, ei taha enam ennast kiusata!
Liis - Kohtumine mida kunagi ei juhtunud.
2 aastat tagasi
4 Kommentaare:
Tean kusjuures paremini kui sa arvata oskad, mida sa tunned. Seda, mida põhjustasin Sulle pisut rohkem kui aasta tagasi, sain tunda ka omal nahal. Sama stsenaarium, erinevad inimesed. Tean, mis mõtteid ja tundeid see tekitab, kui keegi lihtsalt tuleb korraks kõik rikub ja siis kaob. Nii ongi ilmselt, et mida teed teisele, tuleb ringiga tagasi, nüüd sain täpsel kujul ise seda ütlust tunda. Ma tean et vabandamine ei säästaks kedagi ega päästaks midagi. Seega mitte et see midagi muudaks aga mul on tegelikult kahju, et üldse kunagi võisin olla nii loll ja ennasttäis et teiste ellu end segada.
Aga sel juhul sa mõistad, et ma ei suuda vist mitte kunagi sinust midagi head mõelda.
Kuigi ma võib-olla ei sooviks et see nii oleks, tõesti ei sooviks.
mõistan, absoluutselt mõistan. ja seda ei saa sulle keegi pahaks panna, et sa ei suuda minust kujundada paremat arvamust kui see praeguseni kujunenud on. Täpselt nagu mina ei saa teha seda selle inimese puhul, kes mulle nii tegi. ma küll püüan Teda võtta kui inimest, kes on vigu teinud, nagu me kõik, ja püüan temasse mõistvalt suhtuda, aga see ei tähenda,et oleksin valmis tema kunagist lühiajalist olemasolu enda elus tunnistama. ja see on täiesti loomulik.
Minul jääb end siiani salaja sõimata kogu sulle tehtud valu eest, ja seda ei mõistnud ma alles nüüd, vaid aasta tagasi peaaegu, aga ma ei saanud sulle midagi öelda, eneseuhkus või mis iganes see oli mis segas. Aga aastaga olen piisavalt palju muutunud, et teada, millistel kohtadel olla uhke ja millistel kohtadel on väärikas pea langetada ja kahetseda.
Loodan, et ka sina oled nüüd jälle vähemalt õnnelik!
Postita kommentaar