Sometimes I am just plain stupid.

Ma ei taha sõnu, ma ei otsi tõotusi, ma ei taha tõde, see on kibedam kui viin. Mida lootsin leida eest, leidsin sinu silmadest. Unustades valu, ma seisan siin ja palun..vii mind enda juurde täna, mööda salajasi teid, võta kasuta mind ära, ära oota vastuseid. Seisan alasti su ette, rebin ennast ribadeks. Seda kõike ainult, ainult unustamiseks..

Oleks päris tore, kui inimesed ei mõtleks välja lolle vabandusi, vaid ütleksid välja mis nad mõtlevad, isegi kui mulle need mõtted ei meeldi, parem ikka kui mingi idiootne keerutamine. Grow a pair!

Nothing lasts forever

But lovers always come and lovers always go

And no one's really sure who's lettin' go today

Walking away

Sometimes I need some time ... on my own

Sometimes I need some time ... all alone

Everybody needs some time ... on their own

Waiting for the life to happen

Kõik on uus juuli kuus. Umbes täpselt selline lause iseloomustaks praegust asjade käiku. Ammune plaan sai teoks ja kolisin Tallinnas uude korterisse, ise olen väga rahul. Koht on enamvähem sama hea, kui oli eelmine, kesklinn on lähedal, tööle jõuan nüüd maksimaalselt 15 minutiga, korter ise on väga ilus ja hubane. Teiseks uuenduseks on see, et otsustasin natuke rohkem enda kätesse võtta oma suhtestaatuse muutmise. Mõningal määral on see ka vilja kandnud, kuid avastasin, et selline asjade seis tekitab ka hirme juurde. Ehk et tekivad kahtlused kas tõesti või mängitakse mind üle jälle. Või mõtlen ise jälle asju üle nagu see mul kombeks on. Aga püüan vähem mõelda ja rohkem elada. Praegu on imeline suvi ja kuigi tuleb tööl käia, leian ka aega selle nautimiseks.

Tired of loving, with nobody to love!

 

linn on minu

ja nüüd iga päev
olen elus, olen ilus, olen uunikum
nüüd on trumbid minu käes,
hellitab fortuuna puudutus
justkui võluväel
on vana sära löödud läikele
nii, et ära proovi teha mingeid käike mees
vaid astu ära minu päikse eest!

 

Flashback

And bad mistakes - I've made a few .. I've had my share of sand kicked in my face, but I've come through!

Ehk siis, "avastasin" arvutist erinevad kirjatükid, mida ma olen siia aastate jooksul kirjutanud, teiste silmade jaoks varjatult. Nii mõneski kohas tekkis muie suule - neid hetki, mida tahaks ühe uuesti läbi elada on päris omajagu. Inimesed, kes on mu elust läbi käinud, on jätnud jätnud jälje, mõned suurema, mõned väiksema, mõnedele mõtlen siiani tagasi, et mis oleks olnud kui ... Aga see selleks :) 

Uus aasta on alanud üllatava hea tujuga, siiani pole ära suutnud mõistatada miks see nii on, sest elu on ikka selline same old-same old, midagi halvasti pole, aga midagi ülevoolavalt toredat ei oska ka justkui välja tuua. Jõuludest saadik olen puhkusel, mõnus on olnud. 22. detsembril sõitsin maale ja alles eile pidin tagasi tulema. Nüüd on ka pool nädalat veel aega kohaneda selle linnaeluga enne kui vaja uuesti tööle minna.

Ah ma ei teagi, mis veel kirja tasuks panemist. Võtan parem raamatu uuesti kätte, võib-olla see peategelastele kaasa elamine ongi mul tuju nii ülevaks teinud :D

Aga alanud aastalt ootan ikka veel seda sama, mida läinud aastaltki .. kes ei mäleta, otsib vana sissekande üles ;)

I feel like no-one ever told the truth to me, about growing up and what a struggle it would be. In my tangled state of mind I've been looking back to find where I went wrong.